78
Ritonõpo typoetory tõ maro
Asape nymerohpyry.
Jepe tomo, etatoko zae omi Ritonõpo ehtoh poko,
otato ehtoko oururukõ poko ya!
Zae omi ekarõko ase oya xine, tuaro ehtoh poko,
tupimãkõ poko ãmorepatorỹko ase,
pake ehtopõpyry poko.
Morohne totase yna a,
tamorepase yna papa tõ nekarohpyry, aja tõ roropa,
tam tõ nekarohpyry roropa.
Morohne ononẽpyra sytatose kypoenõkomo a,
yrome oturũko sytatose kypakomotyãkomo a
Ritonõpo Kuesẽkõ jamitunuru poko,
inyrityã poko roropa tyjamitunuru ke,
osenuruhkatoh tonõ kehko inyrityamo.
 
Tõmihpyry tokarose eya Izyraeu tomo a,
tynyripohpyry Jako pakomotyamo a.
Tõmiry ke tumũkuru tõ tamorepapose eya
kytamurukomo a
inyripotyã waro ipakomotyã ehtohme,
imeĩpo toto poenõ tonuruse ahtao,
typoenõ amorepatohme roropa eya xine.
Morara ahtao ynaroro Ritonõpo enetupuhnõko
roropa mã toto;
wenikehpyra exĩko mã toto inyrityã poko,
mame inyripohpyry omipona
exikehpyra exĩko roropa mã toto.
Morarame tytamurukõ sã pyra exĩko mã toto,
ahno ryhmary se exiketomo, omipona pyra,
mõpãme rokẽ Tosẽkõ Ritonõpo enetupuhnanomo,
axĩtao rokẽ omipona toehse toh kynexine.
 
Eparaĩ tomo, orutua komo typyreke
toh kynexine repe,
yrome etonatoh toehse ahtao toepase toto.
10 Ritonõpo a tõmiry totapose Izyraeu tomo a.
Yrome Ritonõpo omihpyry winoino toeramase toto,
inyripohpyry omipona se pyra toehse toh kynexine.
11 Tuenikehse toh kynexine inyrityã kurã poko
tyjamitunuru ke toto neneryme.
12 Toto tamuru tõ neneryme, tynyrityã tyrise Ritonõpo
a tyjamitunuru ke ona Zoã po, Ejitu nonory po.
13 Tuna konõto tapiakase eya,
ikuroko Izyraeu tõ arotohme;
pata apuru tõ sã tuna tyripose eya, kaetokohxo.
14 Saereme ahtao, tarose toto eya akurũ ke,
tykohmãse ahtao tarose toto apoto ezuru ke eya.
15 Topu tõ konõto tyrakase eya ona tonorẽ po,
nono kurohtae roropa tuna ekarotohme eya xine
itamurume, imoihmãkõ okurume.
16 Iporiry tõ enatyry tonehpose eya topu wino,
tuna serere katohme, iporiryme.
 
17 Yrome popyra ehtoh poko ro kytamurukõ
kynexine Ritonõpo neneryme;
moroto ona po Ritonõpo Imehxo Exikety
omipona pyra toehse toh kynexine.
18 Typoe xine Ritonõpo tukuhse eya xine,
tõsẽ poko typenetatohkõ tokaropose eya xine.
19 Tykerekeremase ynororo eya xine, ynara karyke:
“Otarame tõsẽ ekarosaromepyra Ritonõpo mana
ona po, ahno esao pyra!
20 Ajohpe pyra topu konõto totapase eya,
mame tuna tutũtapitose iporiryme.
Yrome wyi ekarõkohxo ke hnae?
Tõsemy roropa ekarõkohxo ke hnae
typoetory tõ zohme?”
21 Morara exiryke morara kary
etaryke tyya tyekĩtapãse ynororo.
Apoto tukase eya typoetory tõ wãnohtohme.
Typoetory tõ zehnohxo toehse ynororo
22 Tosẽkõme onenetupuhpyra toto exiryke,
typynanopyrykõ onenetupuhpyra roropa toexirykõke.
 
23 Mãpyra tõturuse Ritonõpo akuru htae kapu a
kaino toto epoe, omõtoh totapuruhmakase eya kapu aka.
24 Tiriiku risẽ panõ tonehpose eya kapu aeino,
manã epukatohme, toto napyryme.
25 Naeroro kapuaõkõ napyry tonahse ahno a,
Ritonõpo nenyohtyã napyry.
Pitiko rokẽ pyra tonehpose eya, tuesapare toehse toto.
26 Morarame xixi tũtatoh wino tyryrykane
tonehpose eya, tyjamitunuru ke
ikurenaeino tyryrykane tyryry tykamexipose eya.
27 Ahno tõ pona torõ tõ tuhke toepukase
putoh katoh samo,
isawã tuhke ehtoh samo tuna konõto ehpio.
28 Torõ tõ toepukase ahno esary rãnaka,
tapyi tõ zomye.
29 Naeroro tõtuhse toto, tuesapare toehse toh
kynexine, ipenetatohkõ tokarose Ritonõpo a
eya xine exiryke.
30 Yrome otuhnõko ro toto ahtao tuesapare pyra ro
toto ahtao,
31 toto zehno toehse Ritonõpo kynexine,
totapase toto eya, orutua komo jamihmehxo exiketomo,
nuasemãkõ kurano, Izyraeu tomo.
 
32 Moromeĩpo tyyrypyrykõ poko ro
ipoetory tõ kynexine;
tyjamitunuru tonepose ahtao eya xine
Ritonõpo onenetupuhpyra toh kynexine.
33 Morara exiryke tonahkase toto eya,
tyryrykane tyryry katoh samo,
mõtoino rokẽ popyra ehtoh oehtopõpyry samo.
34 Yrome toitoine totapase toto ahtao eya,
tupise ynororo orihpyra exiketomo a;
toeramase ropa toto tyyrypyrykõ rumekary se
toehse toto, yronymyryme tõturuse toto Ritonõpo a.
35 Mame wenikehpyra toehse toto towomanekõme
Ritonõpo ehtoh poko, topu konõto samo;
Ritonõpo Imehxo Exikety poko wenikehpyra toehse
toto Typynanohnekõme.
36 Toepyrypase rokẽ ynaroro repe tõmirykõ ke,
yrome ajohpe rokẽ toh kynexine.
Onekunohto rokẽ aomirykõ kynexine emero.
37 Zae pyra toh kynexine ikurohtao xine
aotururukohtao Ritonõpo a, inetapohpyry omipona pyra roropa toh kynexine.
38 Yrome typoetory tõ wãnopyry
se pyra Ritonõpo kynexine.
Toto onenahkara kynexine, toto rypyry tykorokase eya.
Tuhke rokẽ typoetory tõ zehno toehtoh
tymynyhpãkapose eya totypohse ynororo toto zehno toexiry poko, toto onuãnohpyra toehtohme.
39 Wenikehpyra toehse ynororo,
ahnome rokẽ toexirykõ poko,
tyryrykane sã rokẽ toh nexiase,
toytose ahtao eramara ropa mana.
 
40 Tuhke rokẽ Ritonõpo omipona se pyra toh
kynexine ona po!
Tuhke roropa tãkye pyra tyripose ynororo eya xine!
41 Tuhke rokẽ tukuhse ynororo eya xine, tãkye pyra Ritonõpo, Izyraeu tõ Esẽ Kurã, tyripose eya xine.
42 Tuenikehse toto ijamitunuru imehxo ehtoh poko, typynanohtopõpyrykõ poko roropa eya tyzehnotokõ winoino,
43 inyrityã poko roropa tyjamitunuru ke ona Zoã po Ejitu nonory po.
44 Moroto tuna tõ tyripose eya munume,
iporiry tõ wino tuna onẽsaromepyra
Ejitu põkõ kynexine.
45 Moromoro tuhke akurũ sã tonyohse eya,
toto erekohmatohme, pororu tõ roropa
itupikõ nuriame ehtohme.
46 Taparara tõ roropa tonyohse eya
tykyrysã enahtohme, Ejitu tõ narykatyã
tonahkase eya xine.
47 Konopoimo ke tũporẽ sã topuxikiri samo,
uwa tõ tonahkase eya,
kuenimã ke konõto wikeira tõ tonahkase eya.
48 Toto eky tõ pui tomo te, kaneru tõ roropa
totapase eya konopoimo ke, nenenehkane maro.
49 Tutuarimanohpose toto eya zehno toexiryke,
tyekĩtapãse toexiryke inenyohtyã tooehse,
toto orihmapotohme.
50 Toto zehno toehtoh onymynyhmãkapopyra
kynexine, toto onypynanohpyra kynexine,
yrome tyrohsẽ ke taorihmapose toto.
51 Emero tapyi tao apitoryme aenurutyã totapase
eya Ejitu nonory po.
 
52 Moromeĩpo toky tõ kaneru pyno exikety sã,
Izyraeu tõ tarose Ritonõpo a Ejitu nonory poe ona poro.
53 Tarose toto eya, toto ewomaryme
enaromyra toto ehtohme;
yrome epetõkara tynerymapose toto eya
tuna konõto kuao.
54 Izyraeu tõ tarose Ritonõpo a tynonory kurã pona,
ypy tõ pona tynyporemãkatopõpyry pona.
55 Moro nono põkõ taropose eya moro nono poe,
moro taka ipoetory tõ omomyryhtao.
Moro nono tapiakase eya ekamotohme
typoetory tõ esaryme, Izyraeu tõ osesaritohme
mokaro tapyinỹpyry tao.
 
56 Yrome Ritonõpo tukuhse eya xine,
Tosẽkõ Imehxo Exikety turumekase Izyraeu tomo a.
Inyripohpyry omipona pyra toehse toh kynexine,
57 toeramase toh kynexine ewinoino,
tyryhpopãkase ynororo eya xine tumykõ ehtopõpyry
saaro, pyrou nyetokyry samo popyra taky ahtao.
58 Tyryhpopãkase sã ynororo eya xine apoto apõ
ritopõpyryke eya xine, imehnõ ritõ eahmaryme
tyzehno xine Ritonõpo tyripose eya xine,
tynyrityã ke tosẽkõ myakãme tumoxike xine
tyripose ynororo eya xine.
59 Morohne eneryke tyya, tyekĩtapãse Ritonõpo
kynexine, typoetory tõ Izyraeu turumekase eya.
60 Tytapyĩ kurã turumekase eya Xiro po,
tymaro oturutopo ahno rãnao.
61 Tõmihpyry ẽ tapoipose eya Izyraeu tõ
zehnotokomo a, tyjamitunuru enetupuhpotopo,
imehxo toehtoh enetupuhpotoh roropa.
62 Typoetory tõ zehno toehse ynororo,
taorihmapose toto eya toto epetõkara a.
63 Nuasemãkõ totapase tõsetapary poko toto ahtao,
oryximãkõ roropa niotara tokurehse toto
nuasemãkõ pyra exiryke.
64 Ritonõpo maro oturuketõ roropa totapase kynexine,
toto onyhnamopopyra ipyxiamõpyrykõ kynexine.
 
65 Morarame Ritonõpo typakase ropa, nyhxĩpo samo,
orẽpyra exikety sã tykohtase ynororo
aetymyhpyry samo.
66 Topetõkara typoremãkapose eya, toepase toto,
jũme ehxirokehpyra tyripose toto eya.
67 Joze pakomotyã turumekase eya,
Eparaĩ tõ onymenekara tokurehse ynororo.
68 Yrome Juta tõ tymenekase eya,
ypy Xião roropa, ipyno exikety.
69 Tytapyĩ Kurã tyrise eya, tytapyĩ samo kapu ao,
jamihme moro tyrise eya sero nono
jamihme ehtoh samo jũme jamihme ehtohme.
 
70 Mame typoetory Tawi tymenekase Ritonõpo a,
tapoise ynororo eya kaneru tõ esary wino
71 kaneru tõ poko aerokuruhtao ro.
Izyraeu tõ tuisaryme tyrise ynororo eya,
Ritonõpo poetory tõ pyno exiketyme aehtohme.
72 Tomeseke sã Izyraeu tõ pyno Tawi kynexine,
zae rokẽ exiketyme,
tuaro roropa kynexine toto tuisaryme toehtoh poko.