8
Tsequi a'ta tsain'bitssi a'i ccase bo'fa. Bo'tsse can'jen'fasi aña'chove me'i'onsi Jesúsja tisema shondosundeccuma ttu'sepa su:
—Mende'ye gi va aindeccuma tres a'ta ñai'ccu can'jemba ja'ño aña'chove an'bian'fambi tisupa añe. Tise'pa tsaoni manda'nijan qquipoe'su'ta jongoesu quin'sui'ccu tsu tsaiqui'ye jaye osha'faya. Nane majandeccuja biane ji'fa'choja.
Tisema shondosundeccuja su'fa:
—Tsa'ma ¿ma'caen tsu o'fiaña'cho vanijan a'i meniamajan?
Qquen su'fasi Jesúsja iñajampaña:
—¿Mañi'cco panme qui an'bian'fa?
Tise'paja su'fa:
—Sieteve.
Tsonsi Jesúsja manda cuintsu poiyi'cco a'i andenga dyai'faye. Dyai'fasi panma isupa tsane Chigama ñotsse afa. Afa nanimba panma doñamba tisema shondosundeccunga afe cuintsu cca'inga attufaen'faye. Toya'caen avuma'qque an'bian'fa. Tsama'qque isupa Chigama ñotsse afapa manda cuintsu tsama'qque attufaen'faye. Tsonsi poiyi'cco a'i an tteppu'fa. An nani'fasi antteye'choma taipa siete saparove on'boen'fa. An'fa'chondeccuja cuatro mil a'ia'ca'on tsu. Tsomba Jesús a'ima manda cuintsu tise'pa tsaoni ja'faye. 10 Manda mañamba tisema shondosundeccui'ccu shavonga otsepa Dalmanuta andeni ja'fa.
Sefacconi'su canjaen'chove iñajan'fa
(Mt 16.1-4; Lc 12.54-56)
11 Tseni napisi fariseondeccu jipa Jesúsi'ccu condaseye ashaen'fa qqueñañe in'jamba. Tsa'caen in'jamba iñajan'fa cuintsu sefacconi'su canjaen'choma canjaeñe. 12 Jesús injama'chone ñombi'yepa qquendyaccopa su:
—¿Jongoesie tsu va aindeccuja sefacconi'su canjaen'chove iñajan'fa? Ñoa'me gi su, mingavieyi'qque tise'panga canjaen'chove canjaeña'bi gi.
13 Tsa'caen supa joqquitssipa shavonga otsepa mar jonifani ja.
Fariseondeccu atesian'cho
(Mt 16.5-12)
14 Tsa'caen japa anqque'suma aqque'pa meccoyi ja'fa. Jo'su fae pancho'ccoeyi an'bian'fa shavoni. 15 Tsonsi Jesúsja tise'pama mandapa su:
—¡Can'faja! Injama'tse in'jan'fajama fariseondeccu cupana'ccoma, ni Herodes cupana'ccoma'qque.
16 Qquen susi tisema shondosundeccuja tisupapora afaccoye ashaen'fa:
—Ingi panma imbisi tsu ya'caenjan su'ya.
17 Qquen afacco'je'fasi Jesús in'jamba su:
—¿Jongoesie qui panma i'fambi'choane afacco'fa? ¿Toya ti qui paña'fambi? ¿Toya ti qui in'jan'fambi? ¿Toya ti qui injama'cho shacapa in'jan'fambi? 18 ¿Atte'fambi ti qui tisupa tso'fei'ccu? ¿Ni paña'fambi ti qui tisupa tsonsinai'ccu? ¿Injan'jen'fambi ti qui? 19 Nane cincoyi'cho'cco panma cinco mil a'inga attufaen'choma, ¿mañi'cco saparove qui an antteye'choma on'boen'fa?
Tsonsi su'fa:
—Doceve.
20 Toya'caen ¿sieteyi'cho'cco panma cuatro mil a'inga attufaen'choma, mañi'cco saparove qui on'boen'fa?
Tsonsi su'fa:
—Sieteve.
21 Tsonsi Jesúsja su:
—¿Toya ti qui paña'fambi fariseondeccu atesian'jen'chone gi afa?
Jesús Betsaida'su binima ccushaen
22 Tsomba napi'fa Betsaida canqqueni. Napi'fasi Jesúsnga i'fa fae binima. Ipa iñajan'fa cuintsu pporaeñe. 23 Tsonsi Jesús binima tive'ye indipa canqque joccani anga. Angapa bini tso'fema achaccui'ccu tssipoemba tivei'ccu tisema pporaen. Pporaemba iñajampaña:
—¿Osha ti qui atteye?
24 Binijan camba su:
—Atte gi aindeccuma quini'jian'caen. Tsa'ma tsui'je'fa.
25 Tsonsi Jesús ccase tise tivei'ccu tso'fema pporaen. Pporaensi ñotsse can'boeñe ashaemba ccusha. Nane bianima osha'choma ñotsse atteye osha. 26 Tsa'caen ccushaemba Jesúsja manda cuintsu tisu tsaoni jaye. Mandapa su:
—Canqquenga jajama. Majangayi'qque condajama tseni.
Pedro su: “Jesúsja Cristo tsu”
(Mt 16.13-20; Lc 9.18-21)
27 Tsomba Jesús, tisema shondosundeccu'qque Cesarea Filipo canqque jincho andeni jayi'fa. Toya tsaiqui'ye jayipa Jesúsja tisema shondosundeccuma iñajampaña:
—¿Majan qquen tsu cca'ija su'fa ñamajan?
28 Qquen susi tise'paja su'fa:
—Majandeccuta tsu su'fa, Feti'su Juan. Cca'ija su'fa, tayopi'su Elías. Toya'caen cca'ija Chiga Aya'fama afa'su qquen tsu su'fa.
29 Tsonsi Jesúsja iñajampaña:
—¿Que'ija majan qquen qui ñama su'fa?
Tsonsi Pedroja su:
—Queja Chiga in'jan'cho Cristo.
30 Tsa'ma Pedro tsa'caen susi Jesúsja mandapa su:
—Majangayi'qque tsama conda'fajama.
Jesús tise paya'chone condase
(Mt 16.21-28; Lc 9.22-27)
31 Tsomba Jesúsja atesiañe ashaemba su:
—Sefaccone Ji'cho A'i gi me'detsse vanaña. Nane coenzandeccu, Chigama afa'su nasundeccu, Chiga manda'choma atesiansundeccu'qque ñama chi'gapa fi'tti'faya. Tsa'ma ñama fi'tti'fa'ni'qque tres a'tangae gi ccase qquendyaya.
32 Tsamajan Jesús a'tatsse conda. Tsonsi Pedro Jesúsma cca'ttinga angapa iyu'uye ashaemba su:
—Ya'caen afajama.
33 Tsa'ma Jesús poiyi'cco tisema shondosundeccuma piyicamba Pedroma ccane'qque iyu'u:
—¡Joqquitssija ña'ñe Satana! Nane Chiga in'janqquia'caen qui in'jambi. A'i in'janqquia'caen qui in'jan.
34 Ya'caen supa Jesús tisema shondosundeccuma, aindeccuma'qque ttu'sepa su:
—Majan a'i ñai'ccu fae'ngae jiye in'jan'chota tsu tisu in'jan'choma aqque'paya'cho. Tisu avuja'ccoma opiqquia'caen tsu tiseja ñai'ccu fae'ngae jacamba paya'ngae vanaña'cho. 35 Majan tisuma ccushaeñe in'jamba pa'ta catiyeya'cho. Tsa'ma majan ñame in'jamba ña ñotsse condase'choma in'jamba pa'ta tsata tsu ñoa'me ccushaya. 36 A'ija poiyi'ccoma patsupa osha'choma an'biamba toya'caen tisu canse'choma qqueña'da, ¿jongoesune tsu bareya? 37 Nane ¿mi'getsse tsu afepoeña'cho a'ija tise canse'choma chavaye? 38 Majan a'ija ñama, ña aya'fama'qque chi'gapa ansangepa va ñame in'jambipa egae tsinconsundeccunga ñane tansintsse condaye dyojo'fa. Tsa'caen ñama ansange'fa'nijan ñajan, Sefaccone Ji'cho A'i, jipa ccane'qque tsendeccuma ansangeya. Nane Chiga ña Quitsa ñama ñotssiave tsonsi, Tisema sefacconi'su ño'a shondosundeccui'ccu jipa gi tsendeccuma ansangeya.