10
Cuenta yeⁿ'ē 'iiⁿ'yāⁿ chi vɛ́ɛ́ 'iiti yeⁿ'e yā
1 Cuaacu nííⁿnyúⁿ cuāācū niiⁿnyuⁿ ngaⁿ'á ngií ndís'tiī: Du'u chi nguɛ́ɛ́ indaā cuaaⁿ cheendi chéēⁿ yeⁿ'ē 'iiti cuūchī naati ngɛ'ɛ́ yā na chéēⁿ táámá lado, tuu'mi ní 'iiⁿ'yāⁿ 'cúū duucú yā ní diduucú yā.
2 Du'ú 'iiⁿ'yāⁿ chi indáa yā cuaaⁿ cheendi chéēⁿ miiⁿ, 'iiⁿ'yāⁿ miiⁿ ineenaáⁿ yā 'iiti.
3 'Iiⁿ'yāⁿ ineenaáⁿ yā cheendi chéēⁿ ní inin'guaáⁿ yā cheendi chéēⁿ caavā 'iiⁿ'yāⁿ miiⁿ ní 'iití cuūchī n'giindiveéⁿ tī nduudu yeⁿ'é yā. Ní n'gaí yā duuchi 'iiti cuūchī yeⁿ'é yā. Ní n'daá tī saⁿ'ā.
4 Taachi intuun'dáa yā tanducuéⁿ'ē 'iiti yeⁿ'é yā cuaaⁿ dáámí cheēⁿ candɛ́ɛ tī vmnaaⁿ yeⁿ'é tī. Níícú 'iiti cuūchī cueⁿ'é tī cuayiivi 'iiví tī. Caati 'caandiveéⁿ tī nduudu yeⁿ'é yā.
5 Nguɛ́ɛ́ can'dáa tī 'iiⁿ'yāⁿ chi nguɛ́ɛ́ 'iiví tī níícú ngéenu tī yeⁿ'é yā caati nguɛ́ɛ́ 'caandiveéⁿ tī nduudu yeⁿ'é yā chi nguɛ́ɛ́ 'iiví tī 'iiⁿ'yāⁿ.
6 Chuū cuenta chi caⁿ'a Jesús 'iiⁿ'yāⁿ ní 'iiⁿ'yāⁿ miiⁿ nguɛ́ɛ́ tuumicadíínuuⁿ yā dɛ'ɛ̄ chí caⁿ'ā Jesús miiⁿ.
Jesús chi n'dai ca pastor yā
7 Nguɛɛcúndíí ntuūⁿ Jesús ní ngaⁿ'a yā: Cuaacu nííⁿnyúⁿ, cuāācū niiⁿnyuⁿ ngaⁿ'á ngií ndís'tiī: 'Úú tan'dúúcā cheendi cheēⁿ naachi cho'ō 'iiti cuūchī.
8 Tanducuéⁿ'ē 'iiⁿ'yāⁿ chí ndaá yā vmnaaⁿ yeⁿ'ē 'úú, 'iiⁿ'yāⁿ s'eeⁿ ní duucu yā ní diduucúū ntúuⁿ yā. Caati nguɛ́ɛ́ ch'iindiveéⁿ yā 'iiti cuūchī miiⁿ yeⁿ'é yā.
9 'Úú tan'dúúcā cheendi cheēⁿ 'úú. Du'ú 'iiⁿ'yāⁿ chí indaā caavā yeⁿ'é, ninguaⁿ'ai yā. Ní can'dáa yā. Ní nndaa ntuúⁿ yā. Ní ndaacá yā chi che'é yā.
10 Duucú mííⁿ taachi ndaa sa miiⁿ, iduucu sa. Ní n'giiⁿ'nuⁿ sa ní nadi'tuuvi sa. 'Úú nindāa chí ca'á vida níícú ca'á vida chi yeenú taavi yā.
11 'Úú 'iivi 'iiti cuūchī chi n'dai taaví. 'Iiví 'iiti cuūchī chi n'dai taaví yā, nga'á yā vida yeⁿ'e maáⁿ yā caavā 'iiti.
12 'Iiⁿ'yāⁿ chí canee naáⁿ 'iiti cuūchī chi nguɛ́ɛ́ yeⁿ'é yā 'iiti ní nguɛ́ɛ́ 'iiví tī 'iiⁿ'yāⁿ. Taachí ináaⁿ yā yááⁿyāaⁿ ngaātáa chi cuchií tī ní cu'néeⁿ yā 'iiti cuūchī ní ngeⁿ'e yā ngéénu yā. Ní yááⁿyāaⁿ ngaātáa cúchií tī miiⁿ ní cuta'á tī 'iiti cuūchī ní 'iiti cuūchī miiⁿ idii'yáa tī ngii ní ngéénu tī.
13 'Iiⁿ'yāⁿ chi nguɛ́ɛ́ yeⁿ'e yā 'iiti ngéénu yā caati nguɛ́ɛ́ yeⁿ'é yā 'iiti. Ní nguɛ́ɛ́ idiíⁿ yā cuidado 'iiti cuūchī.
14 'Úú 'iivi n'dai taavi 'iiti cuūchī. Ní canúnaáⁿ 'iiti cuūchī yeⁿ'é. Ní 'iiti cuūchī yeⁿ'é ní canúnaáⁿ tī 'úú.
15 Tan'dúúcā chi Chiidá in'diichí yā 'úú, 'tíícā 'úú in'diichí Chiidá. Ní nga'á vida yeⁿ'é cucaava 'iiti cuūchī.
16 Vɛ́ɛ́ ntúūⁿ ta n'duuvi 'iiti cuūchī yeⁿ'é chi nguɛ́ɛ́ yeⁿ'ē cheēndī chéeⁿ 'cūū 'iiti. 'Iiti miiⁿ ntúūⁿ ní cánéé chí candɛɛ́ 'iiti. Ní 'caandiveéⁿ tī chí caāⁿ'máⁿ níícú 'áámá cheēⁿ nduuví tī ní 'áámá nūuⁿ 'ííví 'iiti.
17 Caavā chiiⁿ chí neⁿ'e Chiidá 'úú caati 'úú ca'á vida yeⁿ'e maáⁿ chi ní nanguɛɛcundíí ntuúⁿ cuta'á.
18 Mar 'áámá 'iiⁿ'yāⁿ nguɛ́ɛ́ cuuvi 'caaⁿ'núⁿ yā 'úú naati 'úú ca'á vida yeⁿ'e maáⁿ. Cuuví diíⁿ cu'neéⁿ vida yeⁿ'é ní cuuví diíⁿ cuta'á. Chuū mandamiento chi diíⁿ chi ngaⁿ'ā Chiidá.
19 Ch'ííndi ntúūⁿ vaadī 'caa'va nguaaⁿ náⁿ'ā 'iiⁿ'yāⁿ Israel s'eeⁿ cáávā nduudú 'cūū.
20 Nééné 'yaaⁿ 'iiⁿ'yāⁿ Israel caⁿ'a yā chuū: Canée yā ndúúcū yááⁿn'guiinūuⁿ ní nguɛɛ nndɛɛ́ yā vaanicadiinúúⁿ yeⁿ'é yā. ¿Dɛ'ɛ̄ cúúví chí n'giindiveéⁿ nī yeⁿ'e yā?
21 Tá n'duuví yā ní ngaⁿ'a yā: Ndúúdú 'cāā ní nguɛ́ɛ́ yeⁿ'ē 'iiⁿ'yāⁿ chi canéé ndúúcū yááⁿn'guiinūuⁿ. ¿'Áá cúúví nán'guaaⁿ yááⁿn'guiinūuⁿ nduutinaáⁿ 'iiⁿ'yāⁿ chi ngueenáāⁿ?
'Iiⁿ'yāⁿ Israel s'eeⁿ nguɛ́ɛ́ 'cuúⁿ yā Jesús
22 Ch'iindī 'víícú yeⁿ'ē dedicación na yáāⁿ Jerusalén tiempo chi 'iichɛɛ.
23 Níícú Jesús cachiicá yā chɛɛti yaācū templo na corredor chi nguuvi Salomón.
24 'Iicu saⁿ'a Israel s'eeⁿ ní cheⁿ'e sa nduuvidaama sa nanáaⁿ yā ní caⁿ'a sa chii sa Jesús: ¿Tií cuaⁿ'ā castaⁿ'ā di chídɛɛvɛ yeⁿ'e 'nū? Ndúúti chi dii chi Cristo miiⁿ, caaⁿ'maⁿ cuaacú dí cuuvi dí nús'uū.
25 Nan'guɛɛcútaⁿ'a Jesús yeⁿ'ē sa: 'Āā ngií ndís'tiī ní nguɛ́ɛ́ i'teenu nī. Ntiiⁿnyuⁿ chi diíⁿ ndúúcū chi dúúchī Chiidá, chuū ngaⁿ'ā nduudu cuaacu yeⁿ'é.
26 Ndís'tiī nguɛ́ɛ́ i'téénu nī caati nguɛ́ɛ́ 'iiti cuūchī yeⁿ'é ndís'tiī, tan'duucā 'āā ngaⁿ'á.
27 'Iiti cuūchī yeⁿ'é n'giindiveéⁿ tī nduūdū yeⁿ'é ní 'úú in'diichí ntúuⁿ 'iitī. Ní 'iitī miiⁿ can'daa tī 'úú.
28 'Úú ní nga'á vida cueⁿ'e daāⁿmaⁿ yeⁿ'é tī ní nguɛ́ɛ́ 'cūūvi ti. Ni mar 'áámá 'iiⁿ'yāⁿ cuuví cuta'á yā 'iiti s'eeⁿ taachí 'āā canéé ta'á.
29 Chiidá chi tée yā 'iiⁿ'yāⁿ s'eeⁿ 'úú vmnaáⁿ yā yeⁿ'ē nducyáácá 'iiⁿ'yāⁿ. Mar 'áámá 'iiⁿ'yāⁿ cuuví cuta'á yā taachi 'āā canéé ta'ā Chiidá.
30 'Úú ndúúcū Chiidá 'áámá núúⁿ 'nū.
31 Tuu'mi ní sta'ā ntúūⁿ saⁿ'a Israel s'eeⁿ túūu chi neⁿ'e ca'a sa Jesús.
32 Nan'guɛɛcútaⁿ'a Jesús 'iiⁿ'yāⁿ: Nééné n'deēe n'daacā ntiiⁿnyuⁿ chí n'giⁿ'i yeⁿ'ē Chiidá. ¿Chɛ́ɛ́ ntiiⁿnyuⁿ chi nguɛ́ɛ́ innéé yiinú ndís'tiī chi ngiituú nī 'úú?
33 Nan'guɛɛcútaⁿ'ā saⁿ'a Israel s'eeⁿ ní ngaⁿ'ā sa ngii sá Jesús: Nguɛ́ɛ́ caavā ntiiⁿnyuⁿ n'daacā chi ngiituú 'nū dii naati cáávā chi ngaⁿ'ā di chi nguɛ́ɛ́ n'daacā, ní caati dii chí saⁿ'ā iⁿ'yeeⁿdí 'cūū ní diiⁿ di chi Dendyuūs dii.
34 Nan'guɛɛcútaⁿ'a Jesús yeⁿ'ē sa: ¿'Áá nguɛ́ɛ́ cánéé nguūⁿ na ley 'tíícā: 'Úú ningaⁿ'á chi ndyuūs s'eeⁿ ndís'tiī?
35 Ndúúti chí ngaⁿ'á yā chi 'iiⁿ'yāⁿ miiⁿ ní ndyuús s'eeⁿ, 'iiⁿ'yāⁿ chi sta'á yā nduudu yeⁿ'e Dendyuūs níícú naachi cánéé nguūⁿ canéé chí cuuvi cuaacu.
36 Chiidá indɛɛvɛ nuúⁿ yā 'úú ní dicho'ó yā 'úú iⁿ'yeeⁿdí 'cūū. ¿'Áá ndís'tiī ní ngaⁿ'a nī chi nguɛ́ɛ́ n'daacā yeⁿ'é chi 'úú nduuvidaamá ndúúcū Dendyuūs caati caⁿ'á chi 'úú Daiya Dendyuūs 'úú?
37 Nduuti chi nguɛ́ɛ́ diíⁿ ntiiⁿnyuⁿ yeⁿ'ē Chiidá, nguɛ́ɛ́ cu'téénu di 'úú.
38 Naati ndúútī chi diíⁿ ntiiⁿnyuⁿ miiⁿ 'áárá chi nguɛ́ɛ́ i'téénu di 'úú, cu'téénu di na ntiiⁿnyuⁿ chi diíⁿ. 'Iicu cuuvi deenu di ní cu'téénu di chi Chiidá canee nduucú níícú 'úú ní canéé ndúúcū Chiidá.
39 Ní neⁿ'e ntuuⁿ sa cuta'a sa Jesús, naati Jesús miiⁿ ní nan'dáa yā na ta'a sa s'uuⁿ.
40 Níícú nguɛɛcúndii yā taama lado yeⁿ'ē yíícú Jordán na yáⁿ'āa miiⁿ naachi vmnááⁿ vmnaaⁿ nachɛɛdinúuⁿnīⁿ Juan. Níícú canée yā miiⁿ.
41 Níícú nééné 'yaaⁿ 'iiⁿ'yāⁿ ndaá yā nanáaⁿ yā, ní ngaⁿ'á yā: Nduudu cuaacu tii Juan miiⁿ ní 'áámá señal nguɛ́ɛ́ diiⁿ sa naati tanducuéⁿ'ē chi caⁿ'ā Juan yeⁿ'é yā, chuū nduudu cuaacu.
42 Níícú nééné 'yaaⁿ 'iiⁿ'yāⁿ miiⁿ ní chi'téénu yā Jesús na yáⁿ'āa miiⁿ.