9
Teenistusest maises pühamus
1 Esimese lepinguga kaasnesid jumalateenistuse eeskirjad ja maine pühamu.
2 Selleks oli valmistatud eestelk, kus olid lambijalg ja laud koos ohvrileibadega; seda nimetatakse „pühaks paigaks“.
3 Teise eesriide taga oli telk, mida nimetatakse „kõige pühamaks paigaks“.
4 Seal oli kuldne suitsutusaltar ja kullaga kaetud lepingulaegas, selles olid kuldkruus mannaga ja Aaroni kepp, mis oli kord haljendanud, ja lepingutahvlid.
5 Lepingulaeka peal varjasid auhiilguse keerubid lepituskaant. Aga sellest pole praegu vaja pikemalt rääkida.
6 Asjade sellise korralduse juures lähevad preestrid korrapäraselt eestelki, et täita teenistuskohustusi,
7 aga ainult üks kord aastas läheb ülempreester teise telki. Ta läheb sinna ohvrilooma verega, mille ta ohverdab iseenda ja rahva pattude eest, mida nad on teadmatusest teinud.
8 Sellega näitab Püha Vaim, et tee kõige pühamasse paika ei ole veel avatud, seni kuni esimene telk püsib.
9 Siin on võrdpilt praeguse aja kohta, et endisel viisil ohverdatud annid ja ohvrid ei suuda teha jumalateenijat täiuslikuks südametunnistuse poolest.
10 See kõik puudutab vaid toitu, jooki ja mitmesuguseid pesemistalitusi – ihusse puutuvaid eeskirju, mis kehtivad kuni uue korra saabumiseni.
Kristuse veri
11 Kuid kui Kristus tuli nüüd juba siin olevate hüvede ülempreestrina, läbis ta suurema ja täiuslikuma telgi, mis pole tehtud inimkätega, see tähendab – pole osa sellest loodud maailmast.
12 Ta läks sisse kõige pühamasse paika, mitte kitsede ega vasikate vere, vaid iseenese vere läbi – ühe korra ja lõplikult – ning saavutas igavese lunastuse.
13 Sest kui juba kitsede ja härgade vere piserdamine ning mullikate tuha puistamine pühitseb neid, kes on rüvetunud, et nad oleksid väliselt puhtad,
14 siis kui palju enam Kristuse veri, kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese veatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surma põhjustavatest tegudest, et saaksime teenida elavat Jumalat.
15 Sellepärast on Kristus uue lepingu vahendaja, et kutsutud saaksid kätte tõotatud igavese pärandi nüüd, kui tema surm oli saanud lunastuseks esimese lepingu all tehtud pattude eest.
16 Testamendi puhul on vajalik tõendada testamendi tegija surm,
17 sest testament hakkab kehtima pärast surma ega jõustu kunagi testamendi tegija eluajal.
18 Seepärast ei kehtestatud ka esimest lepingut ilma vereta.
19 Sest kui Mooses oli andnud kogu rahvale edasi kõik käsud vastavalt Seadusele, võttis ta vasikate vere, vett, helepunast lõnga ja iisopit ning piserdas nii rullraamatu kui ka rahva peale,
20 öeldes: „See on selle lepingu veri, mida Jumal on käskinud teil pidada.“
21 Samuti piserdas ta verd telgi ja kõigi selle teenistuses kasutuses olevate esemete peale.
22 Tõepoolest, Seaduse järgi puhastatakse peaaegu kõik asjad verega ja ilma ohvri vere valamiseta ei ole andeksandmist.
23 Niisiis tuli sellisel viisil puhastada taevaste asjade eelkujundeid, kuid taevaste asjade endi jaoks on tarvis paremaid ohvreid.
24 Sest Kristus ei läinud ju inimkätega tehtud pühamusse, mis vaid jäljendab tõelist, vaid päris taevasse ja on nüüd meie eestkostjana Jumala ees.
25 Samuti ei läinud ta end korduvalt ohverdama, nõnda nagu ülempreester läheb võõra verega igal aastal kõige pühamasse paika,
26 sest muidu oleks ta pidanud korduvalt kannatama maailma loomisest peale. Kuid ta ilmus vaid üks kord ajastu lõpul, et ennast ohverdades kõrvaldada patt.
27 Ja nii nagu inimeste osaks on üks kord surra ja pärast seda seista kohtu ees,
28 nõnda suri ka Kristus üks kord ohvrisurma, et kanda karistust inimkonna pattude eest. Teist korda ei tule ta enam patu pärast, vaid päästma neid, kes teda ootavad.