8
1 Jeesus aga läks Õlimäele.
2 Varahommikul läks ta tagasi templisse, kus tema ümber kogunes palju inimesi; ta istus maha ja õpetas neid.
3 Vaimulikud õpetajad ja variserid tõid ühe abielurikkumiselt tabatud naise ja panid ta kõigi ette seisma.
4 Nad ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt.
5 Moosese seadus käsib sellised naised kividega surnuks visata. Mida ütled sina?“
6 Nad ütlesid seda selleks, et Jeesus proovile panna ja lõksu püüda, et nad saaksid ta süüdi mõista. Kuid Jeesus kummardus maha ja kirjutas sõrmega maapinnale.
7 Nad nõudsid jätkuvalt vastust, seega tõusis ta püsti ja ütles neile: „See, kes teist ei ole kunagi pattu teinud, võib tema pihta esimese kivi visata.“
8 Siis kummardus ta taas maha ja jätkas maa peale kirjutamist.
9 Kui nad seda kuulsid, hakkasid nad ükshaaval lahkuma, alates vanimast, ning jätsid Jeesuse üksinda rahva keskele koos naisega, kes ikka veel seisis seal.
10 Jeesus ajas end sirgu ja küsis naiselt: „Kus nad on? Kas keegi ei jäänud sind surma mõistma?“
11 „Ei keegi, isand,“ vastas naine.
„Ega minagi sind surma mõista,“ ütles Jeesus talle. „Mine, ja ära tee enam pattu.“
12 Jeesus hakkas uuesti rahvale rääkima ja ütles: „Mina olen maailma valgus. Kui te järgite mind, ei käi te pimeduses, sest teil on eluandev valgus.“
13 Variserid vastasid: „Sa ei või iseenda tunnistaja olla! Sinu sõnad ei tõesta midagi!“
14 „Isegi kui ma olen iseenda tunnistaja, on mu tunnistus tõsi,“ ütles Jeesus neile, „sest ma tean, kust ma tulen ja kuhu ma lähen. Aga teie ei tea, kust ma tulin või kuhu ma lähen.
15 Te otsustate tüüpilisel inimlikul moel, aga mina ei otsusta kellegi üle.
16 Isegi kui ma otsustaksin, oleks minu otsus õige, sest ma ei tee seda üksi. Isa, kes mu läkitas, on minuga.
17 Teie enda seadus ütleb, et kahe tunnistaja tunnistus on kehtiv.
18 Mina ise olen enda tunnistaja ja mu teine tunnistaja on mu Isa, kes mu läkitas.“
19 „Kus su isa on?“ küsisid nad temalt.
„Te ei tunne mind ega mu Isa,“ vastas Jeesus. „Kui te tunneksite mind, tunneksite ka mu Isa.“
20 Jeesus selgitas seda templi varakambri lähedal õpetades. Siiski ei võtnud keegi teda kinni, sest tema aeg ei olnud veel tulnud.
21 Jeesus ütles neile jälle: „Ma lahkun ja te otsite mind, aga te surete oma patus. Te ei saa tulla sinna, kuhu mina lähen.“
22 Juudid imestasid valjuhäälselt: „Kas ta kavatseb end ära tappa? Kas ta seda mõtleb, kui ütleb: „Te ei saa tulla sinna, kuhu mina lähen“?“
23 Jeesus ütles neile: „Te olete alt, mina ülevalt. Te olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast.
24 Sellepärast ma ütlesin teile, et te surete oma pattudes. Sest kui te ei usu minusse, et „mina olen“, surete oma pattudes.“
25 Siis nad küsisid temalt: „Kes sa oled?“
„Täpselt see, keda alguses ütlesin end olevat,“ vastas Jeesus.
26 „Ma võiksin teie kohta veel palju öelda ja palju hukka mõista. Aga see, kes mu läkitas, räägib tõtt, ja see, mida mina teile siin selles maailmas räägin, on see, mida ma temalt kuulen.“
27 Nad ei saanud aru, et ta rääkis neile Isast.
28 Niisiis Jeesus selgitas neile:
„Kui olete inimese Poja üles tõstnud, siis teate, et mina olen „ma olen“ ja et ma ei tee iseenesest midagi, vaid räägin ainult seda, mida Isa mulle õpetab.
29 See, kes minu läkitas, on minuga; ta ei ole mind maha jätnud, sest ma teen alati seda, mis on talle meele järele.“
30 Paljud, kes kuulsid Jeesust neid asju rääkimas, hakkasid temasse uskuma.
31 Siis Jeesus ütles neile juutidele, kes temasse uskusid: „Kui te järgite mu õpetust, siis olete tõesti minu jüngrid.
32 Te tunnete ära tõe ja tõde teeb teid vabaks.“
33 „Me oleme Aabrahami järeltulijad! Me pole kunagi kellegi orjad olnud,“ vastasid nad. „Kuidas saad sa öelda, et me saame vabaks?“
34 Jeesus vastas: „Ma räägin teile tõtt: igaüks, kes pattu teeb, on patu ori.
35 Orjal ei ole perekonnas alatist kohta, kuid poeg on igavesti perekonna osa.
36 Kui Poeg teid vabaks teeb, siis olete tõeliselt vabad.
37 Ma tean, et te olete Aabrahami järeltulijad, kuid ometi üritate mind tappa, sest te keeldute mu sõnu vastu võtmast.
38 Ma räägin teile seda, mida Isa on mulle ilmutanud, samal ajal teete teie seda, mida teie isa teid käsib.“
39 „Meie isa on Aabraham,“ vastasid nad.
„Kui te tõesti oleksite Aabrahami lapsed, siis te teeksite seda, mida Aabraham tegi,“ ütles Jeesus neile.
40 „Aga te üritate mind praegu tappa, sest ma räägin teile tõtt, mida ma Jumalalt kuulen. Aabraham ei oleks iial seda teinud.
41 Te teete seda, mida teeb teie isa.“
„Meie ei ole väljaspool abielu sündinud,“ kostsid nad. „Ainult Jumal on meie isa!“
42 Jeesus vastas: „Kui Jumal oleks tõesti teie isa, siis te armastaksite mind. Ma tulin Jumala juurest ja olen nüüd siin. Otsust ei teinud mina, vaid see, kes mu läkitas.
43 Miks te ei suuda mõista, mida ma räägin? Sellepärast, et te keeldute mu sõnumit kuulmast!
44 Teie isa on kurat, ja teile meeldib oma isa kurje soove järgida. Ta oli algusest peale mõrtsukas. Ta pole kunagi tõe eest seisnud, sest temas ei ole tõde. Kui ta valetab, ilmutab ta oma tõelist olemust, sest ta on valetaja ja valede isa.
45 Niisiis sellepärast, et ma räägin teile tõtt, te ei usu mind!
46 Kas keegi teist suudab tõestada, et ma olen patus süüdi? Kui ma räägin teile tõtt, miks te ei usu mind?
47 Igaüks, kes kuulub Jumalale, kuulab, mida Jumal räägib. Põhjus, miks te ei kuula, on see, et te ei kuulu Jumalale.“
48 „Kas meil pole õigus, kui nimetame sind kurjast vaimust vaevatud samaarlaseks?“ küsisid juudid.
49 „Ei, mul ei ole kurja vaimu,“ vastas Jeesus. „Ma austan oma Isa, aga teie teotate mind.
50 Ma ei ole siin endale ülistust otsimas. Aga on keegi kes teeb seda minu eest ja kes mõistab kohut minu kasuks.
51 Ma räägin teile tõtt: kes järgib minu õpetust, see ei sure.“
52 „Nüüd me teame, et sa oled kurjast vaimust vaevatud,“ ütlesid juudid. „Aabraham suri ja prohvetid ka ning sina ütled meile: „Kes järgib minu õpetust, see ei sure“!
53 Kas sa oled suurem kui meie isa Aabraham? Tema suri ja prohvetid surid. Kes sa oma arust oled?“
54 Jeesus vastas: „Kui ma ülistaksin iseennast, ei tähendaks see midagi. Aga Jumal ise on see, kes mind ülistab, tema, kelle kohta te väidate: „Ta on meie Jumal.“
55 Teie ei tunne teda, aga mina tunnen. Kui ma ütleksin: „Ma ei tunne teda“, oleksin ma valetaja nagu teie. Aga ma tunnen teda ja teen seda, mida ta ütleb.
56 Teie isa Aabraham ootas rõõmuga, et näha minu tulekut, ja ta oli väga õnnelik, kui seda nägi.“
57 Juudid vastasid: „Sa ei ole isegi mitte viiekümneaastane ja oled Aabrahami näinud?“
58 „Ma räägin teile tõtt: enne kui Aabraham sündis, olen mina,“ ütles Jeesus.
59 Selle peale võtsid nad kive, et teda kividega surnuks visata, kuid Jeesus peideti nende eest ja ta lahkust templist.