8
1 Umbes sel ajal oli seal suur rahvahulk, kellel ei olnud midagi süüa. Jeesus kutsus jüngrid enda juurde ja ütles neile:
2 „Mul on rahvast kahju, sest nad on minu juures olnud juba kolm päeva ja neil ei ole midagi süüa.
3 Kui saadan nad ilma toiduta koju, nõrkevad nad teel ära. Mõned on väga kaugelt tulnud.“
4 „Kust võiks siin tühermaal leida piisavalt leiba, et neid kõiki toita?“ küsisid jüngrid.
5 „Mitu leiba teil on?“ küsis Jeesus.
„Seitse,“ vastasid nad.
6 Jeesus käskis rahval maha istuda. Seejärel võttis ta seitse leiba ja tänas. Ta murdis leiba ja andis tükid jüngritele, et nemad rahvale annaksid.
7 Neil olid ka mõned kalad. Kui Jeesus oli neid õnnistanud, ütles ta: „Võtke ja jagage ka need.“
8 Rahvas sõi, kuni kõht sai täis, ja siis koguti kokku seitse korvitäit jääke.
9 Seal oli neli tuhat inimest. Kui Jeesus oli rahva ära saatnud,
10 astus ta koos jüngritega paati ja läks Dalmanuuta piirkonda.
11 Variserid tulid sinna ja hakkasid temaga vaidlema; nad tahtsid, et ta annaks neile imelise märgi taevast, et end neile tõestada.
12 Jeesus ohkas sügavalt ja küsis: „Miks tahate teie, rahvas, märki? Ma räägin teile tõtt: ma ei anna teile märki.“
13 Nii jättis ta nad maha, astus paati ja läks üle järve.
14 Kuid jüngrid olid unustanud leiba kaasa võtta. Kõik, mis neil paadis oli, oli üks leib.
15 „Ettevaatust, hoiduge variseride ja Heroodese juuretise eest!“ hoiatas ta neid.
16 „Ta ütleb seda sellepärast, et meil ei ole leiba,“ järeldasid jüngrid.
17 Jeesus teadis, mida nad räägivad, ja ütles: „Miks te räägite, et teil ei ole leiba? Kas te ikka veel ei mõtle ega saa aru? Kas olete oma mõistuse sulgenud?
18 Teil on silmad, et näha, eks ole? Ja kõrvad, et kuulda?
19 Kas teil ei ole meeles see, kui ma jagasin viis leiba viiele tuhandele? Mitu korvitäit jääke te kokku korjasite?“
„Kaksteist,“ vastasid nad.
20 „Ja seitse leiba jagasin neljale tuhandele. Mitu korvitäit jääke te kokku korjasite?“
„Seitse,“ vastasid nad.
21 „Kas te ei saa ikka veel aru?“ küsis ta neilt.
22 Nad läksid Betsaidasse, kus Jeesuse juurde toodi pime mees. Toojad palusid, et Jeesus puudutaks teda ja tervendaks ta.
23 Jeesus võttis pimeda mehe käe kõrvale ja viis ta külast välja. Jeesus sülitas mehe silmadele ja puudutas teda kätega.
Seejärel küsis Jeesus temalt: „Kas sa näed midagi?“
24 Mees vaatas ringi ja ütles: „Ma näen inimesi, aga nad paistavad nagu kõndivad puud.“
25 Nii puudutas Jeesus veel kord mehe silmi. Nüüd nägi ta korralikult − ta oli tervendatud ja nägemine oli selge.
26 Jeesus saatis mehe koju ja ütles talle: „Ära mine tagasi läbi küla.“
27 Jeesus ja tema jüngrid lahkusid, et minna Filippuse Kaisarea küladesse. Teel küsis ta oma jüngritelt: „Mida inimesed ütlevad selle kohta, kes ma olen?“
28 „Mõned ütlevad, et Ristija Johannes, mõned, et Eelija, teised ütlevad, et üks prohvetitest,“ vastasid nad.
29 „Aga kes ma teie arvates olen?“ küsis ta neilt.
„Sina oled Messias!“ vastas Peetrus.
30 Jeesus hoiatas neid, et nad ei räägiks temast kellelegi.
31 Siis hakkas Jeesus neile selgitama, et inimese Poeg peab palju kannatama ning et vanemad, ülempreestrid ja vaimulikud õpetajad hülgavad ta. Ta tapetakse, kuid ta tõuseb kolme päeva pärast surnuist üles.
32 Jeesus selgitas seda neile väga selgelt, kuid Peetrus viis Jeesuse kõrvale ja hakkas teda räägitu pärast noomima.
33 Jeesus pöördus ümber ja jüngreid vaadates noomis Peetrust: „Tagane minust, saatan,“ ütles ta. „Sa ei mõtle nii, nagu mõtleb Jumal, vaid nagu inimesed.“
34 Jeesus kutsus rahva ja oma jüngrid enda juurde ja rääkis neile: „Kui te tahate minu järgi käia, siis peate iseendast loobuma, võtma oma risti ja mind järgima.
35 Kui tahate oma elu säästa, siis kaotate selle, aga kui kaotate oma elu minu ja hea sõnumi pärast, siis säästate selle.
36 Mis kasu on teil sellest, kui saavutate kogu maailmas kõik, kuid kaotate oma elu?
37 Mida annaksite vahetuskaubaks oma elu eest?
38 Kui te häbenete tunnistada mind ja seda, mida ma selle ustavusetu ja patuse rahva ees räägin, siis häbeneb inimese Poeg tunnistada teid, kui ta tuleb oma Isa hiilguses koos pühade inglitega.“