11
1 Kui Jeesus oli lõpetanud oma kaheteistkümne jüngri õpetamise, läks ta ümbruskonna linnadesse õpetama ja avalikult kõnelema.
2 Sel ajal kui Johannes oli vanglas, kuulis ta, mida Messias tegi, seega saatis ta oma jüngrid
3 enda nimel küsima: „Kas sina oled see, kelle tulekut pidime ootama, või peame veel kedagi teist otsima?“
4 Jeesus vastas neile: „Minge tagasi ja rääkige Johannesele, mida te kuulete ja näete.
5 Pimedad näevad, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad terveks, kurdid kuulevad, surnud äratatakse üles ja vaesed kuulevad head sõnumit.
6 Õnnistatud on need, kes mind tagasi ei lükka!“
7 Kui nad lahkusid, hakkas Jeesus rahvale Johannesest rääkima. „Mida te lootsite näha, kui läksite välja kõrbesse? Tuule käes kõikuvat pilliroogu?
8 Mida te siis läksite vaatama? Uhketes rõivastes meest? Selliste rõivastega inimesed elavad kuningapaleedes.
9 Mida te siis läksite vaatama? Prohvetit? Jah, ja ma ütlen teile, ta on palju enam kui prohvet!
10 Tema on see, kellest pühakirjas on kirjutatud: „Ma saadan oma käskjala sinu eel. Ta valmistab sulle teed.“
11 Ma ütlen teile tõtt, et inimeste hulgas ei ole suuremat kui Ristija Johannes, aga isegi kõige tühisem taevariigis on temast suurem.
12 Ristija Johannese ajast kuni praeguseni on taevariik jätkuvalt rünnakute all ning vägivaldsed inimesed üritavad seda jõuga enda valdusesse haarata.
13 Sest kõik prohvetid ja seadus kõnelesid Jumala kasuks kuni Johannese tulekuni.
14 Kui olete valmis seda uskuma: tema on Eelija, see, kes pidi tulema.
15 Kellel kõrvad on, see kuulaku!
16 Millega peaksin seda põlvkonda võrdlema? See on nagu turuplatsil istuvad lapsed, kes karjuvad üksteisele:
17 „Me mängisime teile flööti ja te ei tantsinud; me laulsime laule ja te ei nutnud.“
18 Johannes ei tulnud sööma ja jooma, seepärast inimesed ütlevad: „Ta on kurjast vaimust vaevatud!“
19 Inimese Poeg aga tuli, sõi ja jõi ning inimesed ütlevad: „Vaadake, ta on ahne ja joob liiga palju; ta on maksukogujate ja patuste sõber!“ Kuid arukus näitab, et tal on õigus, sellega, mida ta teeb …“
20 Siis hakkas ta noomima linnu, kus ta oli teinud kõige rohkem imetegusid, sellepärast et nad ei olnud meelt parandanud.
21 „Häbi sulle, Korasin! Häbi sulle, Betsaida! Kui Tüüroses ja Siidonis oleksid toimunud need imeteod, mis toimusid teie juures, oleksid nad juba ammu kotiriides ja tuhas kahetsenud.
22 Aga ma ütlen teile, et kohtupäeval on Tüürose ja Siidoni olukord parem kui teil!
23 Ja kuidas on sinuga, Kapernaum? Kas sind ülendatakse taevasse? Ei, sa lähed alla manalasse! Kui Soodomas oleksid tehtud need imeteod, mis toimusid sinu juures, oleks Soodom veel tänapäevalgi alles.
24 Aga ma ütlen teile, et kohtupäeval on Soodoma olukord parem kui sinul!“
25 Siis Jeesus palvetas: „Ma kiidan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa oled neid asju varjanud tarkade ja haritute eest. Selle asemel oled sa need ilmutanud tavalistele inimestele.
26 Jah, Isa, sa tegid seda hea meelega!
27 Isa on kõik usaldanud minu kätte ja tegelikult ei mõista keegi Poega, välja arvatud Isa, ja keegi ei mõista tegelikult Isa, välja arvatud Poeg ja need, kellele Poeg otsustab teda ilmutada.
28 Tulge minu juurde kõik, kes te praegu heitlete ja olete koormatud. Ma annan teile rahu.
29 Võtke vastu minu ike ja õppige minult, sest mina olen lahke ja alandliku südamega ning te leiate minust rahu, mida vajate.
30 Sest minu ike on vaevu tuntav ja minu koorem on kerge.“