27
Akatanda koꞌkutangira kwaꞌmatuulo
«Uyabiire ibiti byaꞌkasiya, unalingaanie mwaꞌkatanda koꞌkusiriigiza kwaꞌmatuulo. Yako katanda, kabe neꞌmbande zina íziyumiini. Kwokwo, ngiisi luhande lube neꞌmeetere zibiri neꞌkitolo. Ikimango nakyo, ibe meetere nguma neꞌkitolo. Ku ngiisi kagongo, ukuneneke íkiri ngiꞌhembe. Ha nyuma, kooshi unakabugiirize kweꞌmiringa.
«Ulingaanie neꞌbirugu bya kwingi-kwingi mu miringa. Ulingaanie neꞌbirugu byoꞌkubiikira umunyota-kiiko, neꞌmbahwa zoꞌkushamata, neꞌnzoozo zoꞌkubiikira umuko, neꞌkanya, neꞌsheetezo.
«Ha nyuma, mu yeyo miringa, unalingaanie akayungiro. Na ku ngiisi kagongo kaako, unanike kweꞌmbete, ízikatulwa mu miringa. Yako kayungiro, ukabiike mu kati kaꞌkatanda, kanagwate ku matambi gaako. Kahikire mu kati-kati keꞌkimango kyaꞌkatanda.
«Ha nyuma, unayabiirage ibiti bibiri bila byaꞌkasiya, unabibugiirize kweꞌmiringa. Yibyo biti, byo bagakizi betulira kwaꞌkatanda. Ubishogeke mu mbete íziri mu matambi gaako. Yako katanda kagirwe mu biti, na mu nda yako, mube ubukunda. Ngiisi kwo nakuyereka hano ku mugazi, kube kwo ugakalingaania.
Ukulingaania ulubuga lwiꞌheema
(Kulyoka 38.9-20)
«Yiryo iheema lyeꞌmihumaanano, ulisoose ulubuga, lunazitirwe neꞌmirondo yeꞌkitaani. Imirondo yoꞌluhande lweꞌkisaka, igaaba neꞌmeetere makumi gataanu.* 10 Inashwekerwe ku nguliro makumi gabiri, ízikatulwa mu miringa. Ngiisi nguliro, inaterekwe ku biterekero byeꞌmiringa. Si indoboro neꞌnzuuma byoꞌkushwekerwa ku nguliro, byohe bitulwe mu harija.
11 «Imbembe yiꞌheema, izitirwe na mwene gwogwo mulondo gweꞌmeetere makumi gataanu. Yugwo mulondo gunashwekerwe ku nguliro makumi gabiri, na ku biterekero byeꞌmiringa. Si indoboro, neꞌnzuuma, byoꞌkushwekerwa ku nguliro, byohe bitulwe mu harija.
12 «Imuga yalyo, ibiikwe mwene gwogwo mulondo. Si gwohe, gube neꞌmeetere makumi gabiri na zibiri, gunashwekerwe ku nguliro ikumi. Yizo nguliro, ziterekwe ku biterekero ikumi.
13 «Isheere, ulubuga lube neꞌmeetere makumi gabiri na zitaanu. Yulwo luhande, lwo mugabiika umulyango. 14 Yugwo mulondo gwoꞌluhande lweꞌmulyango, gube neꞌmeetere zirinda, neꞌsendimeetere makumi gataanu. Hanabe inguliro zishatu, neꞌbiterekero byazo bishatu.
15 «Noꞌlundi luhande lweꞌmulyango nalwo, umulondo gube neꞌmeetere zirinda, neꞌsendimeetere makumi gataanu. Hanabe inguliro zishatu, neꞌbiterekero byazo bishatu. 16 Umulyango gwoꞌkuyingira mu lubuga, gubiikwe kwoꞌmulondo gweꞌnuzi zeꞌkitaani, na zoꞌbwoya bwiꞌbara lya namukungumo, na lyeꞌkituku-tuku, neꞌlidukula. Yugwo mulondo, gugaaba gweꞌmeetere mwenda, gunalimbiisibwe bwija, gunashwekerwe ku nguliro zina, ndereke ku biterekero byazo bina.
17 «Yizo nguliro zooshi za mu lubuga, zinanirizibwe neꞌnzuuma kuguma neꞌndoboro, íbikatulwa mu harija. Zinajingirizibwe ku biterekero, íbikatulwa mu miringa.
18 «Yulwo lubuga, lube neꞌmeetere makumi gana na zina, ku meetere makumi gabiri na zibiri. Neꞌkimango, zibe meetere zibiri neꞌkitolo. Imirondo yoshi mishwekere kwo, ihangwe mu nuzi ngomu zeꞌkitaani. Neꞌbiterekero bitulwe mu miringa.
19 «Ku yiryo iheema lyeꞌmihumaanano, ngiisi kindi kindu íkigakoleesibwa kwo, kiri neꞌmbambo, bitulwe mu miringa. Bibe kwokwo, kiri na mu lubuga.
Amatara
(Balaawi 24.1-4)
20 «Ubwire Abahisiraheeri kwo bakizi leeta amavuta miija geꞌmizehituuni, gira amatara gakizi yama gayasiri. 21 Yago matara gabiikwe mwiꞌheema lyeꞌmihumaanano, imbere lyoꞌmulondo gwoꞌkusiika Akajumba keꞌKihango. Harooni naꞌbagala bakizi gayasa imbere lyani, ukulyokera kabigingwe halinde shesheezi. Yulwo lubaaja, Abahisiraheeri bagayama balusimbahiri halinde ku bibusi byabo byoshi.
* 27:9 27.9 Hali ibindi bitaabo íbikolesiizi igindi-gindi miharuuro.