9
1 Ma Yesus ka peteng aregii tifri, “Ya peteng tikin tif gam. Fa lo re tongge gii ri ka titi gii riu tifik met, ku muut riu pari e Kepmale ke Deo eu fespuek tura singmat na rawas kia.”
Fow e Yesus e ikis ka ngo kuriik
2 Wimi ine e on e biing Yesus e onu e Pita, Jeims ma Jon ri ka la ulo paklunmale e kanek sak. Ma ri tibom ri ka melmel. Ma sumbiing a ri pare fow e Yesus e ikis ka puek ka ngo kuriik.
3 Malu e fespuek ka murmur sak are anten. E tek ti kaltu gii lo nal eu fasi una gow e ti kolos ku murmur aregii.
4 Ma Elaisa tura Moses ru puek nanmatri, ru ka sa gongon singe Yesus.
5 Pita e pari fan mok a ma ka peteng tife Yesus aregii, “Titsa, e kausi kiar ka ta gii. Kemtuul fasi una gow e tuul e kak. Neng kiam neng ke Moses ma neng ke Elaisa.”
6 Pita e tibi parfat ini are eu war, usi ri tuul soke sak.
7 Kala pambalbal ka fespuek ka afit ri. Ma neng e angkiimkiim tinglo bala pambalbal a, e war aregii, “I gii e sikuang ya bura sak. Gam u ongong singi.”
8 Saupesak ri ka par falek, ma ri tibi au par tikas tura ri. Safle Yesus tibom tura ri.
9 Ri ding tinglo paklunmale, ma Yesus ka fanauri aregii, “Gam u tibi peteng tife tikas ine mok gam sau pari. Ku muut lo biing Sikow e Kaltu eu matet mil kosnge minet.”
10 Ri ka kepfamteni e sunwar a, ma iri ka fawar u falifu iri tibom aregii, “Sunwar gii, matet mil kosnge minet, e ta sa?”
11 Ma ri ka gatmo e Yesus aregii, “Usi e tamu fang titsa lo fafanau ri ka petpeteng ini Elaisa e buk puek?”
12 Yesus ka koso e singri aregii, “Sunwar a e tikin, Elaisa e samusu puek famu una fariis famila e fan mara mok. Sakle areini lo sunwar gii lo buk ke Deo ka peteng Sikow e Kaltu e samusu kepe mara ongker, ma ini tongge ri ku fotpursi?
13 Sakle ya peteng tif gam aregii, Elaisa e sau puek. Ma tongge ri ka usi e fabur keri tibom ri ka gow e fan mara sinang lo, are sunwar e mel ilo buk ke Deo.”
Bo-i ine tara saksak ulo
14 Biing Yesus tura e tuul neng lo re fan disaipel kia ri la puek talo re fa lo ri, ri ka pari e singmat na galung kaltu ri fang liflifit ri, ma fa lo re fan titsa lo fafanau ri ka fafatinge tura ri.
15 Biing tongge nano gii ri pari e Yesus e puek, ri la faof sak usi, ri ka filau ri ka la areni.
16 Yesus ka gatom ri, “Gau fafatinge use sa?”
17 Nenge kaltu una balri ka koso aregii, “Titsa, ya sa tow e sikuang tifo. Tara saksak e sispi ka tibi warwar.
18 Biing eu fuut lo, eu bas ini lo nal ku la busbus e ngusu, ma ku la gekgek e ngisngisa. Ma kamu la rawas sok. Ya gatom re fan disaipel kiam una pete na tara lo, sakle ri tibi fasi.”
19 Yesus e ongni e sunwar a, ka war singri aregii, “Gam na kulu na tibi titinge, sinangumi ma ninis kemi e tibi kausi, e sak sekit. E fis e biing yau melmel tura gam? Ma e fis e biing ming yau kepe mafet tura gam? Gam tow e boroner a wagii!”
20 Ri ka tow e boroner a tifi. Ma biing tara saksak e pari e Yesus, i e saupesak ka belbel ine boroner a ka luut ufaf ka la kiitkiit lala, ma ka la suusuu e bus na ngusu.
21 Yesus ka gatmo e tamow e boroner a, “I e melmel aregii tingnangis?” Ma tamow ka koso aregii, “Tofnge tinglo biing e balik uwa.
22 Toneng tom biing eu bas ini talo bala iif tam bala dan una pete met ini. Ma le o ku fasi una gow e ti mok, on tengis kemem ma o ku ules kemem.”
23 Yesus ka war aregii, “O gatom ini, le ya ku fasi? E tek ti mok eng kala singe kaltu e mel e titinge kia.”
24 Ma saupesak tamow e boroner a ka tau aregii, “Ya titinge, safle titinge kiang e pospos, o samusu ules yau.”
25 Biing Yesus e pari e tongge fuunfuun ri filau una la par, i ka porow e tara saksak a aregii, “Ona tangwan ngusu kut ma balbalu kut Ya peteng tifo, o samusu tii kosnge boroner gii, ma o mu tibi sispi mil.”
26 Ma tara saksak a ka la kaung ma ka bele saksak ine boroner a, ma ka la kosngi. Ma boroner a kasu la ngosok are e sau met, iya fa fuunfuun ri ka peteng ini e sau met sekit.
27 Safle Yesus e puse lo limow ma ka famtete ka ti.
28 Wimi Yesus ma fan disaipel kia, ri tibom ri melmel una fel ma ri kam gatmo aregii, “Usi e tamu, kemem ka tibi fasi una feselufu e tara saksak lewa?”
29 Ma i ka peteng tifri, “Sinang una nining tibom e fasi una tii ine matan tangwaner aiya, e tek tikas ti sal ming.”
30 Ri ka la kosnge male a ma ri ka fes ulo male Galili. Yesus e tibi bura ini tikas ini eu parfat ini ri uya,
31 anwarow, i e fabenge singre fan disaipel kia, ka peteng tifri aregii, “Sikow e Kaltu riu solamufu ku la ilo limre tongge, ri ku paketmet ini. Ma lo biing baba e tuul i eu matet mil.”
32 Sakle ri tibi pauti e pimpiku e sunwar Yesus e peteng ini tifri, ma ri soke una gatmo usi.
Se eu bakir
33 Ri ka sa puek una Kapenaum. Ma biing ri ka ta ulo bala fel, Yesus ka gatom ri, “Sa lewa leii gau fatinge lala usi ulo sal?”
34 Sakle e tet borong sok lo ri, usi ri fatinge lala use se e bakir.
35 Yesus ka kiis uf ma ka tau ine tikii sangful ma eu na disaipel kia usi ma ka war, “Le tikas ku bur famu, i e samusu mi sekit, ma ku ta kaltu na faules singri nano.”
36 I ka onu e neng e boroner ma ka sa fetiufu falifu iri, ma ka ofeni, ma ka peteng tifre fan disaipel kia aregii,
37 “Sese kaltu e areni e boroner are boroner gii lo asang, i e are yau, ma se a ka are yau, e tibi are yau mung, safle i e areni ming e se gii tule yau.”
Se a ka tibi is kiar
38 Jon e war, “Titsa, kemeu pari e kaltu e fesi e fan tara saksak lo asam, ma kemem ka peteng tifi ini eu manau, anwarow e tibi ta ilo kiar.”
39 Yesus ka war singri, “Mele warkali, le tikas ku gow e ti mok na tibou fuut lo asang, wimi i e mu tibi fasi una war ine ti mok saksak saupe una bero yau.
40 Sese kaltu a ka tibi is kiar e ta ilo kiar.
41 Ya peteng tikin tif gam, sese kaltu eu tow e dan mair tif gam lo asang, anwarow gam ke Kristus, i eu kepe fimfiil.
Pete luut ine neng talo tubiil
42 “Le tikas ku gow e ti boroner gii ka titinge lo yau ma ku luut lo tubiil, i eu kepe mafet e bakir iyat, le ri ku kawi e ti fat bakir ilo angkongkongow ma ri ku fauli ina kasap.
43-44 Le limam ku tatfe o wilo tubiil, tese pakti. E fasi ini ou tuk ma o ku la ilo male na ninliu are ka u e limam ma o ka la ilo male na ongker iya iif e tibi metmet.
45-46 Le kekem ku tatfe o wilo tubiil tese pakti. E fasi ini ou tuk ma o ku la lo male na ninliu, are ka u e kekem ma o ka la ilo male na ongker.
47 Ma le anmatam ku tatfe o wilo tubiil, o samusu sipil ufu. E kausi sak ini eu mel e tikii anmatam ma o ku la lo Kepmale ke Deo, are ka u e anmatam, ma ri kau bas i o lo male na ongker,
48 iya
‘fang kirkiriaf lo ri ka tibi metmet,
ma iif ilo ka tibi fasi una met.’
49 Ri towtow e semek ilo fan mara finafen una gow ri ku kalkaliis na mata e Deo. Are mafet e puek are iif, una tererngere tongge.
50 “Tiif lo semek e kausi, sakle le ku rop e tiif lo, are eu gow ku semek mil? En samusu mel e tiif lo gam, ma gam ku melmel tura balamaris falifu i gam.”