8
Duweja matshuuwi káguba gakue kakáu
(Mt 15.32-39)
Atshaga na, mokue káguba duwá zhikzhe ajuizhaldék. Aikueki ji gakue kaxaldaldakí ne Duwe Jesúja katuatshakna, aldéñ shaxaldixakue kajuizhakui ekí kakbeyá:
—Kágubakue au maikldiuwi naldukshi naxapa aldogatshake, ji gakue kaxaldaldakí nakna guañ kajañgundana nzhakzék. Akze, anuñka nekueki maldé zeñka zhinik aldakldekue nak, maldija kakuiñga kauwijuldi kakashi guanugake, jiúñguldak me se kaktanaka nak, ji axagáldekuega kakagasʉ́ñ nzhakzék.
Ekí kakbeyatshakna aldéñ shaxaldixakueja ekí akiyayó:
—Jai káguba izhogazhéñ ne, ¿miya zhinik shi káguba anuñka zhekue kakáu guashi gakue niyakualdixa na?
Guake Duweja kaklduká:
—¿Ne mitsá me shi jika miñgaldixa miñkaldá?
Guake akiyayó:
—Kugua pañ nuxa ni zʉñkaldá.
Ekí agabeñguake Duweja káguba duwá zhikzhe nakldekue: “Jeñ yaté shi akuí.” Guagueniki Duweja kugua pañ zhiksuigueniki Jatek ai shalda “zeñ nzhakldék” akbeyá. Ekí akbeñguenik pañ zhikwatiyatshak matshuwi zhikldeshi kágubakuek kakauwaxañ aldéñ shaxaldixakuek kageguake amak agaxáu. Ekíga na, pikáu abuldu anuñka nuxa kaxaldalgué jiaga, Duweja Jatek ai shalda “zeñ nzhakldék” akbeñguenik ai jiaga zhikldekshi kágubakuek kakauwakue kakbeyá. Amak agaxauwatshakna, saldiñgaja gaji yau kakzék. Ekí asatshak jiaga, kagabanegaba aldéñ shaxaldixakueja kugua nuldi jialda akuashá. Atshaga na, matshuwi nekue anuñka 4.000 naldashi ashekualdi na asajá. Ekí kakauñgueniki Duweja “mimijuldi neyabiñkuká ni gu” kaxazguashi, kaxaldegatoshi na, 10 Aldéñ shaxaldixakue juizhiñga kanuwaxa juldungueni niwak akbateshi Dalmanuta baxe ne na gua.
Duwe Jesú Jateja gaxanamak nake katuñshakue agabene
(Mt 16.1-4; Lk 12.54-56)
11 Guatshak paldiseyukue Duwe Jesú axaldagueni múldigaba axasashaldá. Ekí axasashiji na, akuajaldiamak kakldeshi ekí axaldék:
—Mañki Jate jékaldaxa izhuka naldi jai kagik makaxanamak ne maldazʉnatuñshaldiamake, ezua janshizhe ajanashaté tu guañkáaldamak zʉñkatshá makualdí.
12 Ekí agabeyatshakna Duweki atemajañ jubí akzék gui na ekí guak:
—¿Jinak kaiga zhekualdabinukakue Jateja kagik nakaxanamak ne mimatuñshaldikuamake, mokue ezua janshizhe ajanashaté tu guabínamak atshakue minakshishixá? Namak miñmeyaldikue. Ekí minakshishatshak jiaga, amak mimatuñshi miñkatshazháldikue nzha.
13 Ekí kakbeji kabajañguenik, aldéñ shaxaldixakue na mokue kanuwaxa juldungueni niwa ataba niñkauwa akbaték ne na gua.
Paldiseyukuek, Eldodek be axaldogakue
(Mt 16.5-12)
14 Ekí kanuwak agabategatogatshake Duweja shaxaldixakue pañ* axaldixa kakjuizhani na ezua me awaldene atú. 15 Guake Duweja ekí keshkaldukshá:
—Maiñ paldiseyukuetshi, sáñkalda Eldodetshi pañ ishkishshixak be axaldoshi, muldetua numañ miyatualdí.
16 Ekí kakbeyatshakna, ataba atabañ zhinik ekí izhgabeyá:
—¿Pañ uldagazhá guáñkalde nak ekí zʉñmeyakí shi na?
17 Guatshake Duwejañki sakí izhgabeyatuka akualdi na, ekí kaxaldék:
—¿Jinak shi pañ ishkishshixa miñmeyaldatshake, maiñ pañ uldagazhámine shalda mizhikbé? ¿Kaiga jiaga me naugé, sakí atshanaka miñgajienakíñga shi na? Azhi ¿aldunaxa kuamaldekbine naldi miñgajienasʉ́ñ shi miñzék? 18 Uba miñkué naldatshak jiaga, ji mituwéñ zhinik ¿jinak shitiyakí shi miná? Kuxa miñkaldikue naldatshak jiaga, ji minukaxa zhinik ¿jinak shi miñgajienakí na? Ekí atshaté natumine ¿be miñgisegakí shi na? 19 Naldiñki jatshiwa pañ zhikwatiji matshuwi zhikldekshanuge káguba matshuuwi 5.000 nekue asatshak jiaga, abanegaba ¿mitsá nuldi jialda kuashamine shi na?
Guake akiyayó:
—Akze, 12 nuldi na kakuashiñgú.
20 Guake Duweja:
—Ekíga na, mitsáte shi kugua pañ zhikwatiji matshuwi zhikldekshanuge káguba matshuuwi 4.000 nekue asatshak jiaga, abanegaba ¿mitsá nuldi jialda kuashamine shi na?
Guake:
—Akze, kugua nuldi na kakuashiñgú.
21 Guake Duweja ekí kaxaldék:
—Ne ¿sakí shi maiñki kaiga jiaga sakí atshanaka miñgajienakíñga na?
Duweja uba isé uba ikukshá
22 Guñgueni kuíbuldu Betsaildaxa aldeñguenik ezuakueja sigí uba isé Duwe Jesúk akualdeñguenik ekí axakuañnék:
—Jejié sigí uba mikukshaldiamak káuxalda ipañgui makualdí.
23 Ekí agabeñguake Duweja ai sigí káuxaldak aksuiñga kuíbulduk zhinik akzʉxaitshá. Exaki Duweja ubak jutú tup tup guñgueni káuxalda mozhuañga ipañgui ekí aklduká:
—¿Jika tuabikuká gue?
24 Guake stu stu atshiji ekí akiyó:
—Akze, au stu ni gukú. Gualdatshak kágubaki muldetuañga kagatsamak tuakí, egaba kaldikue neyatuka jana nuxa ni tuñkú.
25 Guake Duweja mokue ubak káuxalda ipañguatshake stu stu atshiji muldetua uba ikukshatshake saldiñga jika agatsamak tuaka tu. 26 Guñguenik Duweja:
—Mokue mijuldi neyabikuká ni gu. Egaba kuíbulduxa [kágubakuek kakbeji] zʉxaitabaldáldi —na akbeyá.
Duweki zʉnekualdal naklde Pégulduja guak
(Mt 16.13-20; Lk 9.18-21)
27 Guñgueniki Duwe Jesú aldéñ shaxaldixakue nañga Sesaldeya, Pildipu baxe kuíbuldukue eñgui akyó nukakueldi aldeyatoguéñ Duweja ekí kaklduká:
—¿Kágubakueja naski me naugé shi nakuák?
28 Kakldukañguake akiyayó:
—Duwe, mañki anuñkakuejañki Juañ nik majaukshakuega maldé, ezuakuejañki Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa Eldiyaga maldé, ezuakuejañki Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixaga axautshi maldé na makuák.
29 Guñguake:
—Akze, maiñki ¿me naugé shi minajañgú?
Guñguake Péguldujañki akiyó:
—Duwe, mañki Saldiñga netshi Jateja ezua zʉnekualdal zʉñgakaxaldixa guakldane ne, aiga maldé nakldá.
30 Ekí guagatshak jiaga, Duweja aldéñ “me ne” ni mek akbeyasé na niuwi kagexá.
Duwe Jesúja aldéñ shuixaldixa guaklde
(Mt 16.21-28; Lk 9.22-27)
31 Guñgueni Duwe Jesúja aldéñ shaxaldixakuek ekí shi kaxaldiyaldá:
—Naski Jatetshi Asukuága ixagabaldekldugek matshuwi guiyaba tuakue nagatsexaldixa. Nauwisaná nauwa akldé akzekue, Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakue, guiyaba shizhixakue juizhi namak naxajanazháldi, naziyapanazháldixa. Ekí naxajani na, nakuagakuega zaldaldixa. Naldatshak shuixaldikuenik jiak, maiguake mokue izhgaldaxaldikue nakldá.
32 Ekí Duweja kakibexa naldakí kakbeyatshakna, Péguldujañki Duwe nauwa agajué zeñka uldeñgueniki ekí axaldexaldá:
—Ekí agatsaldi guagakue migatsaldakí ni matú.
33 Ekí axaldegatshak Duweja akizhikbateguenik aldéñ shaxaldixakue katú, katú atshiji na Péguldu ekí axaldék:
—Jiséga miksaneshi tukí maldakbeyakna ¡nagajuezha guaté maldokldék! Mañki Saldiñga netshi Jateja sakí zexaldixa janaktune “ai za amak zegakuéñ” jañguagábaki, kágubakueja sakí zegaka atuamak niñkauwañki “ai za amak zegakuéñ” jañgui izhogashibaldá.
34 Ekí akbeñgueniki káguba duwá zhikzhe nakldekue, aldéñ shaxaldixakue juizhi kajuizhakuñguenik ekí kakbeyá:
—Mieldeke namak giemi nagapa nendana miñzexaldiake, aike ekí naldakue miñgatsaldaldixa. Axaldáñgaba “nakldunamak izhogazháldiku” izhgakugakue. Ekíga na, nají miné shalda nuxa guiyaba tuakue, azhi shuigakue miñgatsaldaldiake egaba abeti, “wa nuxa ni nakldexaldí” izhgakuxamine naldakue. Ekí izhgakuxamine na, nas za nagapa neyalga nogakue. 35 Jinake ekí miñmeyakí. Mieldeki jai kagik izhoxa za akldé akzé jañgui, nagapa neyasʉ́ñ akzekáki shuigatshak jékaldaxa izhoshiñga izhogazháldixa. Ekí ne, mieldeki “Duwe nazikuanek agapa neñkuge shalda shuizha jiaga atshanaka shakldá” izhgakuxaldiák zʉnake, jékaldaxa izhoshiñga izhoxaldixa nakldá.
36 ”Ekibeñga na, mieldeke káguba kagik zhekuauxa guashiñki zhakaldak jika axaldaldi jiaga, shuigatshake jékaldaxa izhoshiñga izhogagába, guiyaba tu za nogakueñka neyaldixaga ne, ¿jiñ shi axaldanekue axazauwaldixa na? 37 Ekíga na, mashuigatshake jékaldaxa izhoshiñga mizhoxaldiamake, ¿ji shi zabimildaka na? 38 Ekibeñga na, kaiga káguba zhekualdatukakue sha atshiji, Jatek axaldaldi za izhogazhékue kenañ mieldeki nas shalda, nají múldigaba nukaxá shalda jiwak akzeshi “naski Duwe Jesú agapa neñkugé nakldá” guagasʉ́ñ akzexaldiake jiak, nas mokue kagik naxaldatshak, ekibeñga jiwak nakzukui nají ne guagasʉ́ñ nakzexaldixa. Amak naxaldatshaga, nas Jatetshi Asukuága ixagabaldekldugeke Najatetshi muñshí zalda nañga, ají guaklde uldeñkakue juizhi naxaldikue niyó.
8:11 8.11 Mt 12.38; Lk 11.16; Jñ 6.30 8:12 8.12 Mt 12.39; 16.4; Lk 11.29 * 8:14 8.14 Atshak baxañ pañ na kauwijí gakue nane. 8:15 8.15 “levadura” Jai Duweja pañ ishkishshixa guagatshake paldiseyukueja, sáñkalda Eldodeja aldéñ namak ajañguazháldi na axautshikuek ekíga shaxaldixá zhinik na, aik axajiuwi amak ajañgushixá shalda na ekí guaxá. 8:18 8.18 Jer 5.21; Ez 12.2; Mlk 4.12 8:28 8.28 Mlk 6.14-15; Lk 9.7-8 8:28 8.28 1R 17–2R 2; Mal 4.5-6 8:29 8.29 Jñ 6.68-69 8:35 8.34-35 Mt 10.38-39; Lk 14.27; 17.33; Jñ 12.24-25