7
Yesu-gi namba-qaniap, ndigu ndego unimanqatinteav gigoam
1 Taqa zita-te, Yesu Gelili plovins-té ge-okhoám. Ndego poeveáv, Zudia plovins-te tewav. Zapa ndǿgo, ta manqei-te ndøgo, Zu megetapak, laelae-qa mbogoám.
2 Ta khøuwa-te ndøgo, Zu ezoqam-qa khøuwa kandakanda, ndøgo khoev-qasis gipuanumatun, avønín qagoám.
3 Yaq Yesu-gi namba-qaniap, āv gimbøe-einím nqǽgo, “Nqanek manqei vø̀-iváv. Zudia plovins-té qonǿqáv. Yaq qogi paev ezoqam, umingiap matev ndǿqeivím, qoqo-matønumatun.
4 Ezoqa tømbo-pøovat, ezoqa ewaqape teqa yaq-te ti꞉zøtez, yaq kopømba mbaín, tekhonao. Qo unimanqatin, matev kandakanda ndoqo-matanam, yaq ezoqa ewaqape bèqamekhám.”
5 Yesu-gi namba-qaniap, nqanek manqat gi-einim, zapa ndǿgo. Até ndigú-a, ndego unimanqatinteáv.
6 Yaq Yesu gezø-ein, “Nogi khøuwa eqeieqei fakhazaneáv. Zuá. Geté zo-te, khøuwa ate ndi꞉gu, eqeieqeí.
7 Manqei-qape ezoqam, kopømba mbaín, zo tisanqabat. Geté ndigu no, gèsanqaná. Zapa ndǿgo, no ndigu āv qazømbe-manqaté nqǽgo: Tiqa matev soqaín.
8 Zo vø̀záv ndøgo, møvøna kandambaqape-te. No naqanøká nónavák. Zapa ndǿgo, nogi khøuwa eqeieqei fakhazaneáv. Zuá.”
9 Yesu nqanek manqat ge-ein, yaq ndego Gelili plovins-té segeqóm.
Yesu ezoqa Zelusalem taon-te, møvøna kandambaqape-te ge꞉zømesimam
10 Yesu-gi namba-qaniap, møvøna kandambaqape-te gi꞉zav, yaq vaev até Yesú-a, vø̄wav. Geté ndego ambá ezoqa ewaqape-qā bøi-tē genø-okhoām, geté khonoam-té genø-okhoám.
11 Yaq møvøna manqei-te ndøgo, Zu megetapak gèmbovawém. Gibevøpem, “Ngenek gekham-tē gégo?”
12 Ezoqa kopoáv, teqa manqat mokho-mbá gunu-manqatám. Ezoqa nøme āv gini-manqatám nqǽgo, “Ngenek ezoqa qanimáv.” Geté ezoqa nøme gi-einim, “Mbaín. Ngenek ezoqa ewaqape gètubumít.”
13 Geté ezoqa kopo, teqa yaq-te manqat bavokho einiáv. Zapa ndǿgo, ndigu Zu megetapak-qá møe ndøgoám.
14 Møvøna khøuwa livin-mba mø̀ndømuwán. Yaq Yesu Mbumbukiam-qá khoev-té genøwáv, ezoqa vømē-zømesim.
15 Yaq Zu megetapak teqa manqat giyogem, ndigu nqova ndafe kandambá. Gi-einim, “Ngenek otevat gekham-tē géndap? Ndego skul kandambaqape-te okhoeáv.”
16 Yaq Yesu gezø-qavøiu, “Manqat ndøgo, no nqate-zømesim, ambá av nqǣgo, nøkeza nømendim manqāt. Geté teqa ndégo, no ma gende-khofotan.
17 Gekha ezoqām ndego, Mbumbukiam-qa poev matev paev-qa tego, ndego segé꞉-otév, av nqægo, manqat ndøgo, no nqate-zømesim, Mbumbukiam-tē qando-okhō, ō, no nøkeza matavap-tē qate-zømesīm.
18 Gekha ezoqām ndego, ekeza manqat mba ndemanqate, ndego ekeza iz eqawat-qa mba ndǿgo. Geté ndego ezoqam, ndego teqa iz eqawat-qa ndego, ma gende-khofotav, ndego unimanqatin manqat ndømanqaté. Neka te mokho-te, manqa-zapa mbaín.
19 Zo Mozes, guguna manqat zø-etoám. Geté zo ezoqa kopo, teqa guguna manqat pøpøvumáv. Zo gekha zapâ, no lambe-qa ndozogo?”
20 Yaq ezoqa ewaqape gindu-qavøinam, “Nandav manqat, mokho mbaín. Gekha ezoqâm, qo løvøqa-qa ndego? Qo nqova soqa qambu꞉gú, manqat av nandoqote-manqate.”
21 Yaq Yesu gendo-qavøiu, “No Sabat khøuwa-te, ezoqa kopo qækhakheinøvem, yaq zo ate ndøzøte꞉go, nqova nøzøndáf.
22 Geté até zó-a, zo sasae sozogoatún, Sabat khøuwa-te. Zapa ndǿgo, até Sabat khøuwa-té-a, zogi nakhei angana ngusu zozø-qogavatún, av Mozes zo guguna manqat gezømbe-etoam. (Geté unimanqatín. Mozés mbá, nqanek matev gengaz. Atanakha-zapazapa-za ndøngazém. Mozes okhokho-té genøfakhán.)
23 Zo até Sabat khøuwa-té-a, nakhei angana ngusu zozø-qogøzát. Zapa ndǿgo, Mozes zo guguna manqat, āv tezømbe-etoám. Neka zo poeveáv, tozo-nqaonem. Av tægoat ndægo, yaq zo gekha zapâ, qaqa ndozogo no-te, no Sabat khøuwa-te, ezoqam-qa kha ate ndægo qækhakheinam.
24 Zo matev mumat-te mba mo꞉gevèwa᷄t. Geté ùnime꞉-gevewát, gekha matēv ndøgo, eqeieqei o soqain.”
Ezoqa Yesu-qa yaq-te go꞉bevøpem
25 Zelusalem taon-ak nøme, āv gini-einím nqǽgo, “Gê, ezoqam ngénèk, laelae-qa ndimbogo?”
26 Nqáe! Ndego manqat ezoqa ewaqape-qá bøi-té genø-manqaté. Geté ezoqa kopo, manqat-qase einiáv, taqa yaq-te. Gê, ndigu megetapak, peté-matøvemem-a, av nqægo, ndego unimanqatīn Mesayā?
27 Geté ngenek ezoqam-qa yaq-te, ni mìzi꞉nøtén, gekham-tē gendówav. Geté Mesaya tendowav, ezoqa gézøtezák, ndego ākendēwav.
28 Yaq Yesu ezoqa Mbumbukiam-qa khoev-te ge꞉zømesimat, āv gene-akhá nqǽgo, “Ge zô, no unimanqatīn møzøté-zøtez? Neka zo møzøté-zøtez, no gekham-tē qatøndónav? No ambá av nqǣgo, nøkeza matavap-tē qatøgeavūn. Ndego, no ma gende-khofotan, ndego unimanqatin-qapé. Geté zo zøtezateáv ndego.
29 No mø̀tenøtén ndego. Zapa ndǿgo, no te-té tøtøndonáv neka ndégo tendo-khofotán.”
30 Zu megetapak, nqanek manqat giyogem, yaq ambá gemøvøinamɨ́n. Geté ezoqa kopo zenda veeáv te-te. Zapa ndǿgo, teqa khøuwa khantøzateáv.
31 Geté ezoqa kopoáv, ezoqa bawan-qape mokho-te ndøugu, mø̀ndø-unimanqatiním. Gi-einim, “Ngenek amba Mesaya goneav tøgonɨn. Yaq gê, unimanqatin Mesaya tendowavɨn, ndego amba umingiap matev nøme mba mó꞉matanamɨn, av ngenek nge꞉matanam? Āv taoká. Yaq nakémbá, ngenek Mesayá agegó.”
Zu megetapak, Yesu møvøiwat-qa gimbogoam
32 Yaq Felisi ezoqam nqanek manqat giyogem, ezoqa ewaqape khonoam-te Yesu-qa yaq-te gi꞉manqatat, yaq ndigu Mbumbukiam-gi iziz ezoqa kandakanda namba, Mbumbukiam-qa khoev vos keoge ezoqam ndøkhofotáz. Yesu ambá gemøvøinamɨ́n.
33 Yaq Yesu ezoqa gezø-ein, “No khapé nøtégoák, zo namba. Yaq no te-te ndégo tøtǿqaván, no ma gende-khofotan.
34 Zo no zonǿvawát. Geté zónømendamák. Ma tøtegoat ndøgo, zo kopømba mbaín, tozotøndozav.”
35 Yaq Zu megetapak, ekeza mokho-mba gibond, “Gê, ngenek gekha manqeī genǿwāv, yaq ni amba tizimbøe-vawēm, getē zī-ometamāk? Gê, ngenek Glik manqei-te okho-qa mbógo, ndøgo nigi ezoqa nøme ndindu-yageapet, neka Glik ezoqa vømé-zømesīm?
36 Neka gê, ngenek gekhā mé꞉manqate, av ge-ein nqægo, ‘Zo no zonø̄vawāt, getē zōnømendamāk,’ neka, ‘Ma tøtegoat ndøgo, zo kopømba mbaīn, tozotøndozav.’?”
Khandi ibøkha-qa yaq-te
37 Møvøna-qa vaev khøuwa gimø-khantøzem, ndøgo khøuwa uni kandambaqape, yaq Yesu ezoqa ewaqape-qa megemege-té genø-itán. Yaq āv gene-akhá nqǽgo, “Gekha ezoqām ndego, ibøkha naq ndømbopapat, ndego no-té geabetøndo-wáv, bē-iz.
38 Mbumbukiam-qa Manqat, āv qane-manqaté nqǽgo, ‘Gekha ezoqām ndego, no te-unimanqatin, te-te ndego, khandi ibøkha ndóqouvát.’ ”
39 Yesu nqanek manqat, Nqova Mbomambaqape me꞉-eín, ezoqa tindafemat, ndigu ndego ti-unimanqatinim. Ta khøuwa-te ndøgo, Mbumbukiam ezoqam-te, tege Nqova naqanaqá etopøteáv. Zuá. Zapa ndǿgo, Yesu iz kandambaqape ndapeav zua ndøgoám.
Ezoqa Yesu zapaya giqatønem
40 Ezoqa nøme, ezoqa bawan-qape mokho-te gu꞉goam, nqanek Yesu-qa manqat gimboyogem, yaq ndigu āv gini-einím nqǽgo, “Ngenek unimanqatín Mbumbukiam-gé manqa vevezam ezoqám, ndego tendo-khofotav!”
41 Neka ezoqa nøme, āv gini-einím nqǽgo, “Ngenek ezoqam, Mesayá!”
Geté ezoqa nøme gi-einim, “Āv taoká. Mesaya Gelili plovins-te gendówavák.
42 Zapa ndǿgo, Mbumbukiam-qa manqat āv qane-eín nqǽgo, ‘Mesaya ndego Deivid-gé Zeo ndǿgoát, ndego nigi kawa ezoqam kandambaqape. Neka ndego Betliem vemiav-té géqán, ta vemiav ndøgo, ma Deivid ge꞉yagam.’ ”
43 Yaq ezoqa gèqatøném, Yesu zapaya.
44 Ezoqa nøme, ndego møvøiwat-qa mbogoám. Geté ezoqa kopo, zenda veeáv te-te.
Zu megetapak, Yesu unimanqatinteav qagoam
45 Yaq ndigu vos keoge ezoqam, Mbumbukiam-gi iziz ezoqa kandakanda neka Felisi ezoqam-te giqavaz, yaq ndigu āv gizømbe-beváp nqǽgo, “Gekha zapâ, zo ndego ni-te ndafeav ndozogo?”
46 Geté ndigu gindu-qavøinam, “Ezoqa kopo nøme, manqat manqatemáv, av ndego manqat nde꞉manqate.”
47 Yaq Felisi ezoqam gezø-qavøiu, “Gê, ndego até zó-a, gétubam?
48 Ni megetapak o Felisi ezoqam-qa mokho-te, ezoqa kopo mbaín, ndego Yesu nde-unimanqatinat.
49 Nginik ezoqa ewaqape, ndego ndi-unimanqatinat, ndigu Mozes-qa guguna manqat zøtezateáv. Mbumbukiam ndigu ndø̀ngiæzó.”
50 Yaq ndego Felisi ezoqa nøme, Nikodemus, ndego bugukhokhof Yesu-te gemat, ndigu āv gezømbe-eín nqǽgo,
51 “Gê, niqa guguna manqat gekhā ndǿ-ein? Kopømbâ, ezoqa løvøte-te tiziveem, ni teqa manqa yogeav tøgoat neka teqa manqa-zapa qeiviav vǿgoāt? Kopømba mbaín.”
52 Yaq ndigu gindu-qavøinam, “Gê, até qó-a, Gelili plovins-âk? Mbumbukiam-qa Manqat ùnime꞉-geveám. Yaq soqóqeív ndøgo, Mbumbukiam-ge manqa vevezam ezoqa kopo gendówavák, Gelili plovins-te.”
53 Taqa zita-te, ezoqa ewaqape sège-qavøním.