8
Yesu kha sisi-us ezoqam gekhakheinøvem
(Mak 1:40-45; Luk 5:12-16)
1 Yesu manqei pøyat-te gendovis, yaq ezoqa gèmbopavát. Ezoqa kandambá.
2 Yaq nqáe! Kha sisi-us ezoqam tendowáv ndǿgo, ekeza kha, Yesu-qa megemege-te, manqei vø̄elavao, sasa mbo-ein, “Evézøza. Ambá qokhakheinømbemín. Poev taqagoat, qo kopømbaqapé, toqo-khakheinømbem.”
3 Yaq Yesu zenda mbøevé, vømbō-ein, “Nqanø̂poév. Qo vø̀-eqeieqei-éq.” Yaq nqova mbaín, ndego ezoqam, kha sisi sègembo-navøém.
4 Yaq Yesu āv gembøe-eín nqǽgo, “Nqáe! Qotøndé-ewāg. Ezoqa nøme zø̀-ei᷄n, av matev qaqambe-fakhan. Geté Mbumbukiam-gé iziz ezoqam-té qonǿqáv, bemø̄qamekh, neka Mbumbukiam-te etoam matev vø̄go, av Mozes gezømbe-ein. Yaq ezoqa tìabiti-zøtéz, av nqægo, qo mòqo-eqeieqei-éq.”
Yesu Lom nakhag kawa ezoqam-ge sasae ezoqam gekhakhæv
(Luk 7:1-10)
5 Yesu Kapenaum taon-te geme-on, yaq Lom nakhag kawa ezoqam ndowáv, vømbōviam,
6 “Evézøza, noge sasae ezoqam enqoní. Khoev-té gegó. Sègebuvít. Ndego kha khokhokemáv, neka nqosøgeap khàpe mbøe-khouwév.”
7 Yaq Yesu gembo-qavøiu, “Notøndónáv, ndego vǿe-khakhǣv.”
8 Geté ndego nakhag kawa ezoqam gendo-ein, “Evézøza. Āv taoká. No ezoqa eqeieqeí mbá, noqa khoev-te toqotøndo-oq. Geté manqat mba qó-eín, yaq noge sasae ezoqam segé-khakhǽv.
9 Até nó-a, no ezoqam-qá mokho-té qatu꞉gú. Neka no mokho-te, nakhag ezoqam mu꞉gú. Ndigu ezoqa kopo tæmbo-ein, ‘Vø̀qāv’, yaq ndego segéwáv. Neka ezoqa nøme tæmbo-ein, ‘Mòqotøndoqāv’, yaq ndego segendówáv. Neka noge sasae ezoqam tæmbo-ein, ‘Mòqo-matanām, nqanek’, yaq ndego segé-matanám.”
10 Yesu nqanek manqat ge-ewag, ndego nqova ndafe kandambá, neka ezoqam ndigu gimbopavam, gezø-ein, “No unimanqatín nqazø-manqate. No nqanek Izlael bawan mokho-te, unimanqatin matev qeiviáv, av ngenek bawan vini-ak nge꞉-unimanqatinat.
11 No nqazǿ-manqate: Vaev khøuwa-te, ezoqa khøuwa fakhanam neka khøuwa sininím gindúzáv. Ezoqa kopoáv. Ndigu Eibleem neka Aezek neka Zekop namba mé꞉qonáv, Mbumbukiam-qa Megeat Matev mokho-te, lou loge kandambaqape vǿgonēm.
12 Geté ndigu ezoqam, Mbumbukiam ibugukhokhof gevevesam, ambā teqa Megeat Matev mokho-te ti-ozɨn, ndigu bavokhó ginǿ-nqagevém. Bøivun-té. Yaq tí-eivumát ndǿgo, neka khaya vǿvivisumāt.”
13 Yaq Yesu ndego nakhag kawa ezoqam gembo-ein, “Soqóqaváq. Matev āv tønéfakhán, av qo qoqote-unimanqatin.” Yaq até ta khøuwa iz-te ndøgo, tege sasae ezoqam enqoni tø̀mbøe-navøém.
Yesu ezoqa kopoav gekhakhæz
(Mak 1:29-34; Luk 4:38-41)
14 Yesu Pita-qá khoev-té genøwáv. Yaq ge-on, tu-omét ndǿgo, Pita-gu zimpuka, ngusu tatas enqoni mbovitát. Venanqei nonqo-té gubuvám.
15 Yaq Yesu pingim mbogeá. Yaq enqoni sègembo-navøém. Yaq ndugu até gundigu, gè-itán, lou vømbōta.
16 Yaq qakhagus ndøgo, nqova soqøsoqa-us ezoqam kopoáv, Yesu-té gindu-upøgím. Yaq nqova soqøsoqa gèngeasám, ezoqam-qa mokho-te gu꞉goam. Manqat mba ndømanqatám, gengeasam. Neka ezoqa ate gi꞉goam, enqoni qazøgoam, vø̄khakheinøvem.
17 Yesu av ge꞉matanam ndægo, yaq manqat ndøgo, Mbumbukiam-ge manqa vevezam ezoqam Aezaya ibugukhokhof ge-ein, mø̀ndø-unimanqatín. Āv gene-eín nqǽgo,
“Ndego niqa nqosøgeap mø̀ndøndáp neka enqoni vønī-evøzam.”
Yesu toqombo-paev, taqa yaq-te
(Luk 9:57-62)
18 Khøuwa nøme, Yesu ezoqa kopoav gezømet, gimbo-waniapam, ndego ekeza paev ezoqam āv gezømbe-eín nqǽgo, “Kewan yaq-keoqá qazinǿ-qantáv.”
19 Yaq Mozes-qá guguna manqat nømendim ezoqam ndowáv, vømbō-ein, “Nøméndim ezoqam. Qo ande āv khoqoté-okhoāt, no até nøtaqá-pavát.”
20 Yaq Yesu gembo-qavøiu, “Qanimáv. Geté gèmbo-mataváp. Gaqo lozokhak, sømbiam nonqo, manqei nqa ndøzø̂gó neka pipisi viviap ndø̄zø̄gō. Geté Ezoqam-ge Yo khoev mbaín, te꞉sømbimat, pusa vǿe-tayāt.”
21 Neka ezoqa nøme, Yesu gimbopavam, gendo-ein, “Evézøza. Até vøkhæ-keogé. Tat bàtøkhæ-otáv.”
22 Geté yaq Yesu gembo-qavøiu, “Āv taoká. Ekeza pakhaezat-ak tiabe-osám ndigu, gipakhaez. Geté qo, no qonøndó-páev.”
Yesu manqat mba ge-ein, khamøe sa qavøitav
(Mak 4:35-41; Luk 8:22-25)
23 Yesu khagua-té genøketáo. Yaq tegi paev ezoqam gèmbo-paevém, vø̄guv, kewan yaq-keoqa sasa ndøqantav.
24 Giqantavat, anana-mba mø̀ndu꞉bǿen, mbe-qape tāndōfeā. Kandamba tantáv, khagua sasa ndøngetøyam, ambá vø̄-qambuanemɨn. Geté Yesu até gebuvám.
25 Yaq tegi paev ezoqam, gèti꞉nám, vø̄suzam. Yaq gimbo-einim, “Evézøza. Qonítøké. Ni avønín zígeón.”
26 Geté Yesu gezø-qavøiu, “Gekha zapâ, zo møe ndozogo? Zoqa unimanqatin Mbumbukiam-te khapémbá.” Yaq Yesu gè-itán. Yaq até gendego, khamøe ndøgo, vø̄fegimam-a, vø̄vumøyat, manqat sasanqa-us mbo-eín. Yaq ndøgo sègevøitáv. Manqeí sege꞉veát.
27 Yesu av ge꞉matanam ndægo, yaq tegi paev ezoqam nqova ndafe kandambá, neka ekeza mokho-mba gibond, “Ngenek gekha ezoqâm? É, até khamøe fegim neka khamøe vumøe, manqat o-mba mbøendapé.”
Yesu ezoqa menas, nqova soqøsoqa gezø-ngeasam
(Mak 5:1-20; Luk 8:26-39)
28 Yesu paev ezoqam namba, kewan yaq-keoqa gimøqa, yaq Gadala manqei-te ndøgo, ezoqa nqova soqøsoqa-us ndozáv. Menás. Nandi nqa-té gindu-fakház. Ta nandi nqa-te ndøgo, løvøte ezoqam ndø-osupám. Nginik ezoqa menas, bazaføgakh kandambá neka møe-ús. Ezoqa nøme ta nakhoa-te ndøgo okhomáv.
29 Yaq Yesu gi-ometam, āv gini-akhaemám nqǽgo, “Mbúmbukiam-ge Yo! Qo ni gekha gone-qa qonígu? Qo ndakin ni nqosøgeap etoam-qa qotøndóqav? Ta khøuwa ndøgo khantøzateáv. Zuá!”
30 Ta manqei avønin-te ndøgo, bøsi nen mø̀ndø-vagimám. Kopoav-qapé.
31 Yaq nqova soqøsoqa, Yesu gimbo-viømem, “Ni ngeandam-qa toqogoat, yaq bøsik-qá mokho-té qanø-khofotán.”
32 Yesu gezø-ein, “Mòzozáv.” Yaq nqova soqøsoqa, sègefakház, ezoqa menas-qa mokho-te gu꞉goam, bøsik-te vømø̄-oz. Yaq bøsik manqei khavoe-té ginøbøín, ibøkha-te vømø̄-geonim.
33 Yaq ezoqam ndigu, bøsik gizø-kewagam, møe ndøbøín. Vemiav-té ginøbøín. Yaq ezoqa emanqat zømbe-votót, matev ate ndægo, qafakhan. Até ndøgó-a, vøzømbē-votot, matev av ezoqa menas qazømbe-fakhan, ndigu nqova soqøsoqa gizømbu-goam.
34 Yaq ezoqa ewaqape, vemiav-te gigoam, Yesu omete-qa ndøgoám, vøndōzav. Matev giqeivim, qafakhan, yaq āv gimbøe-viømém nqǽgo, “Niqa manqei ambá qo-ivavɨ́n.”