12
Pa' yiija'ija ƚunye'j qu' jintajayan pa' Intata.
Qa hik ta'ƚijupi' yejefets, pa' ƚeq'iltiye'j pa' Intata hikpa' ta'ƚets qu' nek'iyini'ƚij ewets qu' itupi'leni'ƚetsha ne' esenitsi'ƚ qu' mewetƚiisi'ƚijha pa' Intata qu' hik ejunyejeyi'iƚ na'aj ofrenda in ewi'ƚƚe in t'ejuyets pa' Intata. Hik aka' qu' ejunyejeyi'iƚ qu' ewi'ƚe'ƚe qu' metjutsheni'ƚets pa' Intata qa qu' qiyi'ija iye qu' nesu'uni'ƚ. Aka'an hik aka' ka' yiija'ija in ƚunye'j qu' jintajayan pa' Intata.* Hasu'uj eneqjeyu'uƚijets pa' ƚunye'j ha'ne sehe' epji', i'nk'aihiti'ƚ yijat'ij pe' aqjamtikineyejeyi'ƚkii qe hik aka' ta'ƚets in ink'ayik pa'qu' injunye'je'. Qa aka'an qa hik aka' qu' nikfeliti'ƚets pa' yisu'un pa' Intata, ikji' pa' ƚe'wis, qa pa' yi'wejuƚenij qa pa' ham uƚ'axi'ik'uyi'.* Aka' yithayijkit ta'ƚets pa' ƚeq'iltiye'j pa' Intata hik aka' qu' nata'ƚets qu' hit'iƚij ewets week ewiƚei ekheweli'ƚ aka'an, hasu'uj pa'qu' numti qu' les qiye'ji', nikesimeni' yijat'ij pa' hats ƚuk'e'eju'ƚ pa' testi'yij nite' ƚeqekuye'j tisij pa' Intata.* Qe hik ƚunye'j ha'ne i'nese'n in olots ene' ƚewekwekits qa week ewiƚei yeqet'etsijju'kii t'ejuyets. Qa hik injunyejei inekhewel in jo'lots in jitajayan ha' Cristo qa hik injunyejei na'aj ewi'ƚ wit'ese'n. Qa week pa'qu' ewi'ƚe' pe' ƚewekwekits pa' wit'ese'n ti'jets pekhewep ƚewekwekits.* Week ewiƚei inekhewel nite' ƚunyejei wetju'ƚ pe' jitesti'yij ham ƚajale' ta'ƚets pa' ƚeq'iltiye'j pa' Intata. Pa'qu' ewi'ƚe' qu' netesti'yij in profeta, qa' nanatkin in ƚuk'e'ek pa' hats ƚuk'e' pa' testi'yij.* Qa pa'qu' netesti'yij pa'qu' net'ihinijkii, qa' net'ihinijkii. Qa pa'qu' netesti'yij qu' ni'nq'ijatshen, qa' ni'nq'ijatshen.* Qa pa'qu' netesti'yij qu' ninaxkakƚin, qa' ninaxkakƚin. Qa pa'qu' netesti'yij in t'ihin, qa' lees nanhin pa'qu' net'ihinij. Qa pa'qu' netesti'yij qu' netnek'enhei, qa' nejeeƚik'uiha pa'qu' naqsiijkii. Qa pa'qu' netesti'yij qu' net'iftits, qa' hasu'uj qu' na'tinhetje'm ƚeju's, ƚe'wisi'imkii yijat'ij.*
Pa'qu' injunye'je' in jitajayan pa' Jesucristo.
Qu' mewet-su'uni'ƚ yijaayi'ija, hasu'uj aqanƚi'iƚkii qu' hik ƚunye'je' qu' wetsjuk'e ejusitsi'iƚ. Uteeni'ƚha pa' uƚ'ax, qa pa' ƚe'wis qa' ik'eyiƚijha qu' isu'uni'ƚ.* 10 Mewet-su'uuni'ƚha qe hats e'witjefeyeek'iƚha. Week ewiƚei ekheweli'ƚ iwqinheti'ƚ pa'qu' ejefeyi'iƚipji' pa' Intata qe hats e'witjefeyeek'iƚha.* 11 Hasu'uj e'qinyetetsi'iƚkii pa'qu' ithayiki'iƚ, et'unitsi'iƚkii yijat'ij qa' imeheti'ƚji' qu' ithayi'yi'ƚi'mkii ha' Yatsat'ax'inij.* 12 E'ƚe'sitsi'iƚi'mkii qu' nata'ƚets pa' inwetjumtikineyejeyik'ui, me'nt'unheti'ƚiju'ƚ qa hasu'uj itaqsuni'ƚijup pe' wekwek ƚaats'e'eƚij, hasu'uj antapi'iƚii qu' iyini'ƚ.* 13 I'feni'ƚij pa'qu' hami'im pekhewe' inejefetsipji' pa' Intata. Eneqjunu'uƚij qa' ƚisi'ƚij iye ƚewhi'wet'e' pe'qu' i'weni'ƚik'ui.* 14 Aqsi'ji'ƚi'mijkii pa'qu' ƚe'wise' pe'qu' nawitjitaxi'ƚ. Iyini'ƚipji'kii qa hasu'uj qu' uƚ'etsi'ik'i pe'qu' anyejeyi'iƚij.* 15 E'ƚe'sitsi'iƚi'mkii qu' ƚe'sitsi'imkii pekhewep. Mapi'ƚju' qu' napju' pekhewep.* 16 Ewi'ƚ pa'qu' aqjamtikineyejeyi'iƚkii. Hasu'uj pa'qu' numti qu' les ƚe'wise'ju' pa'qu' numti qa pekhewepe' qa' nite'ye', a'qapitsi'iƚi'kii yijat'ij pekhewe' wenit'ijets in uƚ'eetsƚekii. Qa hasu'uj iye pa'qu' numti qu' les nenikfe'lets wekwek qa pekhewepe' qa' nite'ye'.* 17 Hasu'uj aqa'tja'yi'ƚij qu' aqsi'ji'ƚi'mijkii pa'qu' uƚ'axe' pekhewe' qu' naqsi'ji'ƚ e'mijkii pa'qu' uƚ'axe'. Menethiniƚijets ene' week qu' aqsiiƚijkii pa' ƚe'wis.* 18 Qu' ƚeke'ye', qa aqsiiƚijkii pakha' ƚuk'e' pa' ƚeke' qu' aqsiiƚi'mijkii ene' week jukhew qa efuts hats'inha qu' ikesimen ƚi'iƚkii.* 19 Yejefets, hasu'uj qu' ekhewele'ƚi'iƚ qu' anqa'tjayu'uƚkii, iwejini'ƚij yijat'ij pa' Intata qu' nitanithen, qe ke' we'nika'ajji' in yit'ij pa'aj pa' Intata, yit'ij: —Yakha' qu' haiqa'tjai. Yakha' qu' hijanin.—(Dt 32:35)* 20 Qa kakhap we'nika'ajji' iye qa yit'ij: —Pa'qu' na'napjaxtax e'm, qu' niyipkun qa' ƚisij pa'qu' netuj. Qu' ne'niyayu' qa' ƚisij pa'qu' ƚat'e. Qu' hik aka' eqfenye'ji'ij ma' qa hik ƚunye'j qu' enipji'kii ƚeiƚa' pe'qu' ƚ'ofololitse' tujje'm qe qi qu' niwepinhetkii pa' ƚunye'j in nite' ƚe'wis.—(2R 6:22)* 21 Hasu'uj nanax'ej pa' uƚ'ax, aqsiijkii yijat'ij pa' ƚe'wis qa' anaxij pa' uƚ'ax.
* 12:1 1Co 1:10; 6:20; 2Co 10:2; Ef 4:1; 1P 2:5,11; Ro 6:13,16,19; He 13:15 * 12:2 1P 1:14; Mt 13:22; Ga 1:4; 1Jn 2:15; Ef 4:23; 5:10,17; Tit 3:5; Col 1:9 * 12:3 Ro 1:5; 11:20; 15:15; 1Co 3:10; 7:17; 15:10; Ga 2:9; 2Co 10:13; Ef 3:7-8; 4:7; 1P 4:11 * 12:5 1Co 10:17,23; 12:20,27; Ef 4:12,25 * 12:6 1Co 7:7; 12:4,10; 1P 4:10-11; Hch 13:1 * 12:7 Hch 6:1; 13:1; 1Co 12:28; 14:26 * 12:8 Hch 4:36; 11:23; 13:15; 2Co 8:2; 9:7,11,13; 1Co 12:28; 1Ti 5:17 * 12:9 2Co 6:6; 1Ti 1:5; 1Ts 5:21-22 * 12:10 Jn 13:34; 1Ts 4:9; He 13:1; 2P 1:7 * 12:11 Ro 13:7; Fil 2:3; 1P 2:17; Hch 18:25; 20:19 * 12:12 Ro 5:2; He 10:32,36; Hch 1:14 * 12:13 Ro 15:25; 1Co 16:15; 2Co 9:1; He 6:10; Mt 25:35; 1Ti 3:2 * 12:14 Lc 6:22; 1Co 4:12 * 12:15 Job 30:25; He 13:3 * 12:16 Ro 11:20,25; 15:5; 2Co 13:11; Fil 2:2; Ef 4:2; 1P 3:8; Pr 3:7 * 12:17 Pr 20:22; 24:29; 2Co 8:21 * 12:18 Mr 9:50; Ro 14:19 * 12:19 Sal 94:1; 1Ts 4:6; He 10:30 * 12:20 Mt 5:44; Lc 6:27; Pr 25:21-22