24
Intʉ́gʉ́lí í bá bə yí
(Mak 13.1-37; Luk 21.5-30; 17.22-37)
1 Yésus nyə á ka kyey nə́ a wú *Luŋ mə́ Zɛmbî, cúwo tɔ́ɔ́n. A ŋgə́ kə ntʉ́nɨ, *ompwíín bwə́ mú shísh nyə́dɨ́, kə́lə cɛɛl sá nə́ a dʉ́gʉ́g mbií mə́lwɔ̧́ga búúd bwə́ á lwɔ̧́ cínɔŋgʉ́ Luŋ mə́ Zɛmbî má.
2 A mú yida cɨ nə bwo nə́: «Bɨ mə́ dʉ́g dɨ́ isâ ínɨ byɛ̂sh ɨɨ́? Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, kú nə kwóógʉ́ í bá lʉ́g í mbə́d dúlʉ́gá na gwɔ̂w. Na yɛ̂sh mə bá bə ícɨɨmí icɨɨmí.»
3 A mú ka kə *Mbʉ́ŋ wə́olivyê dɨ́, kə ji shí. Ompwíín bɛ́ bwə́ mú shísh nyə́dɨ́ kə jí nyə bə́nɔ́ŋ bwə́mɛ́ nə́: «Jaawʉg sə̂, isâ ínɨ í bá bə jáyɛ́ ja? Jɨ́ í bá ka lwágʉlə sə́ nə́ wo wál zə, nə́ cʉg á shí ga í wál zə shîn?»
4 Yésus mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Bɨ ɔ́ bɛy nə́ buud bwə́ bâg shɨɨg bɨ́, bɨ mú bɛ̧ bɔ́w-bɔ̂w zhɨ́ɨ́.
5 Nəcé buud ŋkí bulya bwə́ bá dʉ zə nə jínə́ dâm, zə dʉ cɨ nə́: “Mə wə́ Krîst”. Məshɨɨgâ máŋ mɔɔŋg mə́ bá kənd zhwog buud jugʉ́.
6 Bɨ mə bá dʉ gwág míláŋ mí mɔ́ɔmb, bɨ gwádʉga ncíndə́ dɔɔmb. Bɨ kú bá dʉ kənd mílám gwɔ̂w; í bá jɨɨ nə́ isâ ínɨ í bə́g. Njɨ tɛɛm bə ntɔ́, í ábʉ́lɛ́ fwo bə mə́shíné mə́ shí.
7 Gúl lwoŋ í bá lúmbʉli nə gúl, dúl faan lúmbʉli nə dúl. Zha á ifií mpu í bá bə bíl íkʉ́lʉ́d, shí í bá nə́mə́ dʉ ntaŋʉsa bíl íkʉ́lʉ́d.
8 Isâ ínɨ byɛ̂sh í bá ná bə njɨ mətɛ́ɛ́dʉ́lé mə́ mə́cɛy mə byɛ́yí.
9 Bwə́ bá dʉ kusha nə bɨ̂ nə́ bɨ bwə́mag nə məntágʉla, bwə́ dʉ gwú bɨ̂. Ilwoŋ byɛ̂sh í bá mpii bɨ́ nəcé jínə́ dâm.
10 Ntɔ́, zhwog buud bwə́ bá jímb, bwə́ cwagʉwa zhɨ́ɨ́ abʉ́bɔ̂wʉd. Buud bwə́ bá bə, bɔ́ɔ́l kusha nə bɔ́ɔ́l, mpə́dʉ́gá nyáŋʉ́d njɨ zhíŋ nə zhíŋ.
11 Zhwog *buud ɔ mícúndə́ ɔ́ məshɨɨgâ bwə́ bá zə, zə sá nə́ buud ŋkí bulya bwə́ bɛ̧́g bɔ́w-bɔ̂w zhɨ́ɨ́.
12 Nə́ ndɛɛ́, fúlú á kú bísh mə́cɛ̧ɛ̧ í bá ŋgə mpyáánz, zhwog buud cɛɛlí mú bá ŋgə shîn.
13 Njɨ muud mə bá jísɔw kə wɔ́ɔ́s mə́shínéd yɛ́, a bá cʉgə.
14 Bwə́ bá cúndə Jɔ̧jɔ̧ Kɛ́ɛ́l nɨ kʉ́l jɛ̂sh shú nə́ ilwoŋ byɛ̂sh í gwágʉ́g; nə́ ndɛɛ́ məshíné mə́ músə bə.
15 «Gwə́ wə́ jɨ́ nə́, bɨ mə bá dʉ́g ájəlʉŋkúŋkwɔ̧ múúd micúndə́ Danyɛ̂l nyə á bwey jaaw yɛ́. Ja á bá kə ŋwa jiya kʉ́l í búl bə ci yí, muud ŋgə́ lɔ̧́ cilyá ga yɛ́, kə́ mpú gwág!
16 Ja bɨ́ mə́ bá dʉ́g ísâ byɔɔŋg yí, buud bwə́ bá bə Yudéa wá, bwə́ bâg fúndə, kə mímbʉ́mbʉ́ŋʉ́d!
17 Muud mə bá bə kwáminʉ́ yɛ́ kú bá shulə nə́ a kə́ njɔ́w kə ŋwa sâ.
18 Nyɔɔŋg mə bá bə fambə́ yɛ́, kú ná kwo kə kwáádə́ nə́ a kə́ ŋwa kúúd.
19 Ŋkwɛ́ɛ budá bwə́ bá bə nə məbum, nə bɔɔŋg bwə́ bá ŋgə nyɛ́ɛ́ŋg bwân mwɔ̂w mɔɔŋg dɨ́ wá! Bwə́ bá bul ŋkúŋkwoŋ.
20 Jəgʉlagá nə Zɛmbî nə́ mitúbʉ́g myɔɔŋg mí kú bá bə bɨ́ ŋkwánʉ́d, ŋkí jwɔ̂w lʉ́ Sábaad.
21 Nəcé *incwaw í ntʉg í bá bə mwɔ̂w mɔɔŋg dɨ́ mbií í abwɛ́lɛ́ bə té shí í á tɛ́ɛ́d yí. Bíl í ábʉ́lɛ́ kwo bə mbií wɔɔŋg.
22 Í á mbə̂m bə Cwámba kú cunal mwɔ̂w mə́ incwaw í ntʉg mɔɔŋgʉ̂, tɔɔ muud kú faam. Njɨ a bá cunal mwɔ̂w mɔɔŋgʉ̂ nəcé buud á mə́ bwey fɛ́ɛ́sh wá.
23 «Ntɔ́, ŋkí ŋgwɔ́l múúd mə́ cɨ nə bɨ́ nə́: “Dʉgá! Mesî jisə wa”, ŋkí nə́: “a jisə wá”, kúgá magʉlə.
24 Nəcé omesî ɔ́ mə́shɨɨgâ nə buud ɔ mícúndə́ wâ məshɨɨgâ bwə́ bá dʉ wɔ́ɔ́s. Bwə́ bá dʉ sá məma *mə́shimbá, nə *isâ í mímbʉ́gú mbií wúsə́ nə́ ŋkí gúl sâ jɨ́ nə ŋkul bə ntɔ́, buud Zɛmbî mə́ bwey fɛ́ɛ́sh wá bwə́ bɛ̧ bɔ́w-bɔ̂w zhɨ́ɨ́.
25 Bɨ ɔ́ bɛy! Mə mə́ bwey jaaw bɨ́ wə́ nɨ.
26 Bwə́ ká cɨ nə bɨ́ nə́: “Dʉgá, Mesî jɨ nûŋ shí a shwééshád”, bɨ kú kə wu. Ŋkí bwə́ cɨ nə́: “A jɨ ká nyúl fúmʉ́d”, shwánágá, bɨ kú magʉlə,
27 nəcé *Mwân mə Múúd mə bá zə nda njəs í dʉ yas kɔ́ɔ́mb jwɔ̂w í dʉ cúwo yí, í nyîn kɔ́ɔ́mb jwɔ̂w í dʉ jímə yí.
28 Kʉ́l mbimbə wúsə́ yí, cínɔŋg wə́ ómpal ɔ́ dʉ sɛɛŋgya yɛ́.
29 «Í bá bə, mwɔ̂w mə́ incwaw í ntʉg mɔɔŋg mə́ ká nə́mə́ shîn cɔ̧̂, jwɔ́w í bá shila nə́ ŋkwed kú ná kwo faan; ŋkwoond kú ná wééshʉli mə́ŋkɛnya; wəacén-cénî bwə́ bá dʉ bí shí; isâ byɛ̂sh bísə́ nə mpífə́ joŋ dɨ́ yí í bá kúŋgʉla.
30 Ja jɔɔŋgʉ̂, sâ í bá lwágʉlə nə́ Mwân mə Múúd wál zə yí í mú cúwo joŋ dɨ̂; ikûl í búúd byɛ̂sh yâ shí ga í mú ŋgə tədʉwa; bwə́ músə dʉ́g Mwân mə Múúd ŋgə́ zə míŋkúdʉ́d, a zág nə mpífə́ nə milwanə́.
31 A bá ntɨ *wə́éŋgəles bɛ́ nə məmá laag í dʉ lás nə ŋkulú yí, bwə́ zə sɛɛŋg búúd Zɛmbî nyə á fɛ́ɛ́sh wá, ikɔ́ɔ́mb ínɔ̧́ byɛ̂sh, tɛ́ɛ́d bíl íjumə í shíd kə wɔ́ɔ́s bílʉ́gád.
32 «Ŋwagá fʉg nə yuug bɨ́ mə́ dʉ dʉ́g nə lɨ́ɨ́ *figyê yí. Í dʉ bə, ja mpúnzə́ nyɛ́ í mú nə́ bud-bud, məncuug mə́ agúgwáan mə́ ŋgə́ kɔ̧́ yí, bɨ́ mú mpu nə́ ompú bwə́ mú kúnə́-kúnə.
33 Ntɔ́ nə́mə́, ja bɨ́ mə́ bá dʉ́g ísâ byɔɔŋg byɛ̂sh í ŋgə́ sɨ̂y yí, mpugá nə́ zɨ́yé mə́ Mwân mə Múúd í mú kúnə́-kúnə, í mú cé mə́yíndə mə nyâ.
34 Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, kala búúd ga í ábʉ́lɛ́ cɔ̧́, isâ ínɨ byɛ̂sh kú fwo sɨ̂y.
35 Gwɔ́w nə shí í bá cɔ̧́, njɨ iciyá byâm kú cɔ̧̂.»
Muud mə́ jəlá nə ji ŋkwəmʉsá
(Mak 13.32-37; Luk 17.26-30, 34-35)
36 «Shú sâ í dʉ́gyá nə jwɔ̂w nə wəla ísâ byɔɔŋg í bá sɨ̂y yí, kú nə muud mə mpû; tɛɛm bə wə́éŋgəles bʉ́sə́ wə́ Zɛmbî wá bwə́ ampúyɛ́; tɛɛm bə Mwân nyə ampúyɛ́; njɨ Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ wə́ mə́ mpû.
37 Ja *Mwân mə Múúd mə bá zə yí, isâ í bá sɨ̂y nə́mə́ nda í á sɨ̂y ja mə *Nówe dɨ́ nə́.
38 Shúshwóógʉ́ nə́ mpʉŋ í búdálʉ́g shí nyɛ̂sh, buud bwə́ á dʉ də, dʉ ŋgul, bwə́ béya, bɛ́lʉshi nə́mə́ bwân báŋ nə́ ndɛɛ́ kə wɔ́ɔ́s jwɔ̂w *Nówe nyə a nyíi məma byɔ́ɔ́l dɨ́ yí.
39 Buud bwə́ á shígɛ́ dʉ bɛɛmb tɔɔ sâ, kə wɔ́ɔ́s ja mpʉŋ í á zə jaŋgʉlə bwo bɛ̂sh yí. Ntɔ́ nə́mə́ wə́ í bá bə ja Mwân mə Múúd mə bá zə yí.
40 Í bá bə, budûm óbá bwə́ ŋgə́ sɛ̂y fambə́, ŋgwúd ŋwiny, ŋgwɔ́l lʉ́g.
41 Budá óbá bwə́ ŋgə́ jí isâ kwóógʉ́ ŋgwúd dɨ́, ŋgwúd ŋwiny, ŋgwɔ́l lʉ́g.
42 «Ntɔ́, jigá ŋkasə̂! Bɨ ampúyɛ́ jwɔ̂w Cwámba wʉ́n mə́ bá zə yí.
43 Mpugá nə́ amə́dɨ́ njɔ́w mbə̂m dʉ mpu wəla lʉ búlú júwâl í é zə yí, ŋki á dʉ ji ŋkasə̂, a kú bɨ́d nə́ júwâl í búgə́g nyə njɔ́w, júwo ísâ.
44 Ntɔ́, bɨ mə́ jə́lá nə dʉ ji ŋkwəmʉsá, nəcé Mwân mə Múúd mə bá zə wəla bɨ́ abʉ́lɛ́ ŋgə tə́dʉga nə́ nyə é zə yí.»
(Luk 12.41-48)
45 «Wáyɛ́ sɔ́ɔl məsáal wúsə́ abúgʉ́lág a njúl ŋkí kɛ̧̂ mása mə́ tə̂l nə́ a bə́g lúlúú á buud ɔ njɔ́w a dʉ yə bwo idʉ̂w wəla i jə́la yí?
46 Sɔ́ɔl məsáal wɔɔŋg nywá mə́ jəla nəcé mása nyə é zə kwey a ŋgə́ sá isɛ́y byé.
47 Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, mása nyə é jil nyə nə́ a jwúg nə bíl ísâ í njɔ́w byɛ̂sh.
48 Njɨ ŋkí a jisə bɔ́w-bɔ̂w sɔ́ɔl məsáal, nyə é cɨ nə́: “Cwámba waamə́ nyə álɛɛlɛɛ́ nyiŋgə”.
49 Nə́ ndɛɛ́ a mú ka ji yídʉ́lə búúd bə́nɔ́ŋ bwə́ ŋgə́ sɛ̂y wá, nə də́lə dəg, bə́nɔ̂ŋ oshwégye ɔ́ mə́lwəg njɨ ŋgə́lə ŋgul.
50 Mása yé mə́ bá zə wɔ́ɔ́s nyə dúl jwɔ́wʉ́d məseegyâ, wəla á shígɛ́ ŋgə tə́dʉga yí.
51 Mása nyə é yə nyə intʉ́gʉ́lí í ányinyaanə̂, a kənd nyə kʉ́l búúd ɔ́ məkə́ŋ bwə́ ŋgə́ bwəma nə ŋkʉ̂d yí; nyə é bə cínɔŋgʉ́, njɨ a ŋgə́ bwam nə məyə̂.»