7
Jesústam kaa súaley, jume ä sailahuam
1 Chúkula íkäi simsuko, Jesús Galiléa buiärapo naa huéiyey; kaa Judea buiärapo naa huée báarey, bueïtuk jume judío yauchim ä mëbáreka éiyay.
2 Kaa jaikika bëyey jume judíom pajkou yúmanakë béchïbo, pajko tabernáculohui.
3 Huanäi jume ä sailahuam ínel áu jiaahua:
—Ímïre yeu sika Judeau bíchaa siime, jume em discíipulom áman aneme juka em tékil am bínnakë béchïbo.
4 Bueïtuk jábe júne áu täyatebo báareme kaa éhuil jita jojoa. Empo íkäi joätek, sïme genteta ániat jomemtau emo yeu buíj éiyey.
5 Bueïtuk jume ä sailahuam júne kaa ä súaley.
6 Huanäi Jesús ínel ámeu jiaahua:
—Jü taahuari ino béchïbo kee jee yuuma, të jü enchim taahuari jauhuey júne jíba türi.
7 Jü génte kaibu enchim kaa bibitpenake, të nee ál‑lam kaa bibitpeiya, bueïtuk ínapo áme bétana nooka, bem boojoriau kaa türiakähui.
8 Emem áman jikau kaate jum pajkohui; ínapone chúkula áman huée báare, bueïtuk ín taahuari kee jee yuuma.
9 Íkäi ámeu noksuka, jum Galiléapo taahuak.
Jesús pajko jötampo aaney
10 Të chúkula jume ä sailahuam áman jikau sákasuk, áapo két áman jikau siika jum pajkohui, të éhuili kaa sïmem bíchäpo.
11 Jume judíom éntok jum pajkopo ä jariay, ínel jíaka:
—¿Jákusu aane jäni huäri?
12 Huanäi buéresi áa bétana náu nokhuame huéiyey juebenara genteta násuku. Bueïtuk huate ínel jiaahuay: “Áapo tü yóreme”; të huate entok ket ínel jiaahuay: “Ëe, kía genteta bäitáttähua.”
13 Të kaabe huatem jíkkajäpo áa bétana nookay, judíom májhueka.
14 Të huam pajkota násuk huëpo, Jesús buere tiöpou jikau siika huämi am majtia táytek.
15 Huanäi jume judíom yauchim át guómteka taahuak, ínel jíaka:
—¿Jáchisu ïri am täya jume letram, kaa majtiataka?
16 Jesús éntok ínel am yómmiak:
—Jü ín am majtiäu kaa ino bétana huéiye, hua nee äbo bíttuakamta bétana ál‑la.
17 Jü Diosta éä páman huée báareme, jüneenake juka ín am majtiähui Diosta bétana huëhui ö kía ino bétana.
18 Jü áa bétana nokame ä úttilhuaata jaria; të jü äbo ä bíttuakamta úttilhuamta jariame, ïri tua lútüriata nooka, éntok jü kaa lútula jíapsihuame kayta át ayka.
19 ’¿Jachu kaa jü Moisés juka leyta enchim mák‑la? Të eme kia jábe júne, huákäi leyta nokä páman kaa ä boojoria. ¿Jatchiakasem nee më báare?
20 Huanäi jü génte juebenara ínel ä yómmiak:
—Lemooniotë jiápsipo jípure. ¿Jábesu enchi më báare?
21 Jesús éntok ínel am yómmiak:
—Senu tékiltane yáuhuak jimyore táapo, eme éntok át guómtek.
22 Lútüriapo jü Moisés juka circuncisiónta enchim mákkak. Jü circuncición entok (jü ili usi ou bicho bia punta chuktiriahuame), të kaa Moisés ä átteak, ál-la jume itom áchayhuariam bát kat-riam, të eme jum jimyore táapo junne ili usita circuncisiónta joria.
23 Të ëni, eme juka circuncisiónta ä jojoria jimyore táapo juka ili usita, Moiséjta ley kaa béj‑re báreka. ¿Jatchiaka júntukem inou omte, jimyore táapo juka yoremta yúmalasi ín tütekä béchïbo?
24 Katem kía jábetat bíchaka nooka kaa huiti jünéaka, ál‑lem juka tua lútüriata jíba yáa báreka éiya.
¿Jachu ïri ájäria jü Cristo?
25 Huate éntok buere joära Jerusalémpo joome ínel jiaahua:
—¿Jachu kaa ïri, hua më báahuaka jariuhuame?
26 Áachem suuhua, kaa éhuil nooka, éntok kaabe áu jíale. ¿Jachum lútüriapo ä tatäyak jäni jume nesahueme íkäi Cristotukähui?
27 Ítapote jüneiya íkäi jákun jometukähui; të juka Cristota yepsak, kaabe jüneenake jákun ä jometukähui.
28 Huanäi ikäi jikkajaka, Jesús, jum tiöpopo am majtiaka kusisi ínel jiaahua:
—Jamakem nee täya jäni, éntokem jüneiya jákun ín jometukähui; tëne kaa ín éäpo äbo yebij‑la; ál‑la jü tua lútüriata jípureme nee äbo bíttuak, hua kaa enchim täyähui.
29 Të ínapo ä täya bueïtukne áapörikut yeu simla, éntok áapo nee äbo bíttuak.
30 Huanärim ä pereesote báreka éiyay, të kaabe ä buíssek, bueïtuk kee jee ä taahuari yuumay.
31 Huä génte juebenara násuk bürukam ä sússualeka taahuak, éntokim ínel jiaahuay:
—Jü Cristo äbo yepsakätek, ¿jachu huate señaalim yáanake jäni íkäi yáakäu béppa?
Jume pariserom Jesústau sontarom aú bíttuak ä peresote ïaka
32 Jume pariseerom juka genteta jíkkajak Jesústa bétana éhuil am nokayo; Huanäi jume tiöpopo tékiakame éntok jume pariseerom sontarom áman áu bíttuak ä buíj ïaaka.
33 Huanäi Jesús ínel jiaahua:
—Ketunene ili jaiki táapo enchimmak annake; huanäine hua nee äbo bíttuakamtau júchi huéenake.
34 Nechem jariunake jiöbe të katem nee téunake. Bueïtuk eme kara áman yáijnake huam ín annakepo.
35 Huanäi jume judío yäuchim náu ínel jiaahua:
—¿Jákunsu huée báare jäni ïi, jachute kara ä téunake jäni? ¿Jamak jume judíom griegom násuk chíbejtilammeu huéenake? Éntok, ¿jume griegom majtianake jäni?
36 ¿Jáchisu jiau báare jäni ínel ä jíakähui? “Nechem jariunake, të katem nee téunake, ti jiaahuak; éntok, ¡eme kara áman yáijnake, huam ín annakepo!”
Bäam ámey jíapsihuame
37 Pajkota chúpëpo ï buere taahuarichi, Jesús kíkteka kusisi nónokak, ínel jíaka:
—Kía jábe junne bäi mukeme, inou rúkteka bäa jïnake.
38 Huä nee súaleme, Diosta noki jïojteta jíä bénasi, bathue bäa jiápsame bénasi ä jiápsipo búitinake.
39 Iayïri Jesús ínel jiau báarey juka Espíritu Santota am mabetnake bétana jume ä súaleme; bueïtuk kee jee äbo yepsay jü Espíritu Santo, bueïtuk Jesús kee jee lóoriapo mabethuay.
Juka genteta kaa nánancha éähui
40 Huanäi juebena genteta násuk, huate íkäi jíkkajaka, ínel jiaahuak:
—Lútula huëpo ïri ájäria jü profeeta yebijnakeme.
41 Huate éntok ínel jiaahuay:
—Ïri ínel jü Cristo yebijnakeme.
Huate entok két ínel jiaahuay:
—¿Jachu jü Cristo Galiléa buiära bétana yebijnake jäni?
42 Jü Diosta noki ínel jiaahua Davidtamak huéerim, éntok pueblo Belén Davidta jomëpo ä yebijnake tíiya, juka Cristota.
43 Huanäi jü génte katim nanabeu ée táytek, Jesústa bétana. Huanärim emo näikimtek.
44 Huate éntok ä buíjtebo báreka éiyay; të kaabe át mámtek.
Jü yaura katim Jesústa súaley
45 Jume sontarom tiöpota suayame jume áma nésahuemmeu nóttek, éntok pariserommehui, huanärim ínel ámeu jiaahua, jume porisimmehui:
—¿Jatchiakem kaa ä nüpak?
46 Jume sontarom entok ínel am yómmiak:
—¡Jauhuey júne kaa jábe yoreme ínëli nok‑la íkäi yoremta nokä bénasi!
47 Huanäi jume pariseerom ínel am yómmiak:
—¿Eme két bäitäihuak?
48 ¿Jachu jábe yäurapo nésahueme o jábe pariserom ä súsualek jäni?
49 Të ï génte Diosta ley kaa täyame, bétte noki ámet chúpari.
50 Nicodemo, hua tukaapo áu nóitekaïhui, ket pariserotukai; éntok ínel ámeu jiaahua:
51 —Jü itom ley jia pámani katte yoremta yäura bíchäpo nätuanake kee bát ä nok jíkkajaka éntok kee jünéaka jita ä yáalatukähui.
52 Huanärim ínel ä yómmiak:
—¿Jachu empo két Galiléapo joome? Diosta jïojteritë bitcha éntoke át suuhua, jauhuey júne jum Galiléapo profeeta kaa áu tóboktiala.
Jámut täbuik éhuil kunakame
53 Huanaäi hueuhuëpulakam bem jóau bíchaa sájjak.