14
Jü Jesús juka yoremta takahuapo bäa bóosam jípuremta tütek
1 Senu huéeme yeu siika, jum jimyore táapo. Jesús senu pariseero nésahuemta jóau ä jïbuäsek. Huate pariseerom ä jojottuay.
2 Huämi két senu yoreme aaney, ä bíchäpo kökoreka, ä takahuapo bäa bóosam jípureka.
3 Huanäi jü Jesús jume leyta am mamajtiammeu éntok jume pariserommeu nookak, ínel jíakari:
—¿Jachu áma huéche jäni jimyore táapo senuk tüte béchïbo?
4 Huanäi bempo kaa jíalek. Huanäi áapo, juka kökoremta nüka, ä tütek. Huanäi ä simtuak.
5 Jume pariserommeu ínel jiaahuak:
—¿Jábetaka junne, enchim násuku, juka ä buruhua o buesta posopo kóm huétchek, kaa läuti yeu ä huíknake jäni? Éläposu jimyore taahuari.
6 Huanärim kaachin ä yómmia máchika taahuak.
Jume bóodau núnurim
7 Jü Jesús jume néjunrim bíchaka jáchin huame bankom chë nésahueme béchïbo näikiarim yeu púay, íkäi ejemplota ámeu yétchak, ínel jíakari:
8 —Empo bóodau núnutuko, katë banko bát jokammet yeyejte, bueïtuk jamak senu yoreme emo béppa chë yörihuame áma yebijnake.
9 Huanäi áma ä yepsako jü enchim náhuichim néjúnekame ínel émou jiaunake: “Íkäe júkäi bankota mákka.” Huanäre titihueka mékka amáu yejtenake.
10 Ál‑lë néjunhuak, áman amáu yejte, huaka enchi néjúnekamta yepsak ínel émou jiaunakë béchïbo: “Empo ín amigo, äbe huéeka jume banko yeu púarim näikiarimmet yeesa.” Huanärë ä mabetnake, hua chë em yörihuähui, huame mesau émomak jokame bíchäpo.
11 Bueïtuk hua chë áu buérialeme kóm tahuanake, hua bétuk áu jípureme éntok tóboktiatunake.
12 Inen két áu jiaahua hua ä jïbuä núnukamtahui:
—Senukë jïbuä núnukätek, katë em amiigom, em saayim, em huahuayim, em veciino rikom náu núnnu, bueïtuk bempo két enchi jïbuä núnunake. Huanärë ä béjtuatunake.
13 Ál‑lë äboj bárëteko buähuamta yáaka, póobeme náu núnnu, éntok jume mám lolöim, guók lolöim, éntok jume liliptim.
14 Huanärë tüisi tahuanake, bueïtuk bempo kara enchi béjtua. Tërë huame kókkolam tühuata jájamlame jíabite taahuarit ä mabetnake, juka béjtuahuamta.
Jü kuptey buere jïbuähuame ejemplo
(Mt. 22:1-10)
15 Senu mesau áamak kátekame íkäi jíkkajaka, ínel áu jiaahuak:
—Tühuata jájamnake jü Diosta reytaka ä nésahuepo páanim buäkame.
16 Huanäi jü Jesús ínel áu jiaahuak:
—Senu yoreme kúptey buähuamta yún yáuhuak. Huanäi juebenam áman núnnuk.
17 Huanäi kúptey jïbuä éehuay horata yúmak, hua ä sáulerommak ínel nokta ámeu bíttuak, huame néjunrimmehui: ‘‘Binen kaate, bueïtuk sïme béja chúpila.”
18 Të sïmetaka kaa áma emo yumä tía táytek. Huä bát téjhuaahuakame ínel jiaahuak: ‘‘Jübua jíbane haciendata jínnuk. Én éntokne áman ä bít báare. Nechë át jiokore, kaa ín áman yumä béchïbo.”
19 Senu éntok ínel jiaahua: ‘‘Jübua jíbane mamni yúnta buéesim jínnuk. Én éntokne áman am jüneria báare jáchin machisim ára jíhuike jäni. Nechë át jiokore, kaa ín áma yumä béchïbo.”
20 Senu éntok ínel jiaahua: “Jübua jíbane juubek; kíalïkune kaa áma yuuma.”
21 Jü sáyhuame nótteka, íkäi sïmeta ä téjhuak, juka ä tekohua. Huanäi öomtek, jü jóapo áchayhuari; jü ä saulerotau ínel jiaahuak: ‘‘Läutë huéiye jume pláazammechi éntok jume pueblo böommechi. Jume poloobemem äbo nüpa, jume lolöim éntok jume liliptim.”
22 Huanäi jü sáyhuame ínel jiaahua: ‘‘Señor, em nésahuekäpo ámannä yáuhuak, éntok ketune áma aayuk, ják bem jotenakëhui.”
23 Jü ä tekohua béja ínel áu jiaahua jü sáyhuamtahui: ‘‘Böommechi éntok ranchommechë huéiye. Úttiapë áman am kiima, éläpo tápunnake jü ín káari.
24 Bueïtukne enchimmeu ínel jiaahua, kía jábe júne ín bát núnukäu kaa ä buänake, juka buähuamta ín yáatebokähui.”
Béttesi maachi, Cristota guojaa béchïbo
(Mt. 10:37-38)
25 Tüisi yún juebena génte Jesústamak kaatey. Huanäi kúakteka ínel ámeu jiaahuak:
26 —Kía jábe júne ino sáu huée bárëtek, ä átchay kaa tójaka, ä áyehua, ä jubiahua, ä üusim, ä saayim, ä huáyihuam, kíal ä jíapsihua junne, kaibu ín éä páman huéeka ín disciipulotunake.
27 Éntok jü ino béchïbo jiokot aú huemakemta kaa huatiatek püaktiaka ino sáu sikame, kara ín disciipulopo näikiatu.
28 Jachu eme jábe júne juka kári tüisi buëuruta yáa bárëtek kaa huam yejteka báchä jüneria báanake, ¿jaiki tómita áma kimunakëhui, éntok jaikik ä jípurëu ái ä chúpanakëhui?
29 Jáchinaik junne, chúkula kári nahuata chúpasuko, juka huatek kara ä chúpanake. Huanäi sïme jume ä bíchame ä junneria táytinake,
30 ínel jíakari: ‘‘Ï yoreme káate táytek; én éntok kara ä chúpaka taahuak.”
31 O jábe reysu, täbui reytamak nássuaseka yeu sikätek, ¿kaa huam yejteka báchä jüneria báanake? ¿Jachu guojmamni mil sontarommak ä kobanake jäni, huaka veinte mil sontarom jípuremta?
32 Kaa áma yumäteko, juka senuk ketune mékka ä aneyo, nokta áu bíttuanake kaa áamak nássua rókaka.
33 Bueïtuk jábe junne eme kaa juka sïmeta ä jípurëu kaa tójäteko, kara ín disciipulopo näikiatu.
Jü ona juka chökorata täruk kaa türinake
(Mt. 5:13; Mr. 9:50)
34 ’Jü ona türi; të juka chökorata ä täruk, ¿jítaisu júchi chökosi ayunake?
35 Buíata béchïbo júne kaa türi, éntok kía huate jítamak náu kuutiahuak junne, kía guötiana ál‑la. Jü jíkkaij béchïbo nákakame jikkaijnake.