17
Kutsa̱ꞌa̱ga xa veꞌe o̱o̱y ku veꞌe je̱ jayu ntukmaso̱o̱kumdat je̱ Nteꞌyam je̱ tyooꞌ
(Mt. 18.6‑7, 21‑22; Mr. 9.42)
1 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk du̱nu̱u̱jmidi:
―Kaꞌa xa veꞌe ñu̱nkaꞌítu̱t je̱ yakto̱kintoompa yaja; ¡ax ayo̱o̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ jyo̱o̱t je̱ jayu juuꞌ veꞌe je̱ myujayu du̱tukmaso̱o̱kp je̱ Nteꞌyam je̱ tyooꞌ!
2 Nu̱yojk o̱y xa veꞌe ku̱yꞌijtu̱xju̱ je̱ jayu je̱tseꞌe toꞌk je̱ paan taak yaktukyuktsum je̱tseꞌe yakmaaxyna̱víppini je̱ts ni kaꞌa veꞌe ku veꞌe du̱tukmasa̱ꞌa̱k je̱ Nteꞌyam je̱ tyooꞌ toꞌk je̱ jayu juuꞌ veꞌe je̱ mootsk jo̱o̱t je̱ mootsk jaꞌvin du̱jaye̱jpp.
3 Ixta tseꞌe o̱y pa̱n ti veꞌe mtoondup. Pa̱n mmuto̱kintoojnjup xa veꞌe je̱ mꞌuts je̱ mꞌajch ukpu̱ je̱ mꞌuts je̱ mtsa̱ꞌa̱, tukna̱a̱jmats. Pa̱n vinmayu̱mpijtp tseꞌe, mme̱e̱ꞌkxjap tseꞌe je̱ tyo̱kin.
4 Pa̱n mmuto̱kintoojnjupts mitseꞌe vuxtojtu̱k nax toꞌk xa̱a̱j je̱tseꞌe vuxtojtu̱k nax mna̱ꞌmu̱xju̱t: “Ta̱ a̱tseꞌe nvinmayu̱mpit, to̱kin me̱e̱ꞌkxu̱s a̱ts toꞌk aaj”, mjajtyme̱e̱ꞌkxjap tseꞌe.
Vintso̱ veꞌe du̱nu̱ma̱ja je̱ jaanchjaꞌvin
5 Vanꞌit tseꞌe je̱ kuká̱tsivata̱jk du̱nu̱u̱jmidi je̱ Ma̱ja̱ Vintsá̱n:
―Puta̱jkik a̱a̱ts toꞌk aaj je̱ts a̱a̱tseꞌe nu̱yojk njaanchjávat.
6 Vanꞌit tseꞌe ña̱ꞌmu̱xjidi je̱ Ma̱ja̱ Vintsá̱n:
―Pa̱n mjaye̱jptup xa veꞌe je̱ jaanchjaꞌvin je̱m mjaꞌvin ka̱jxmda o̱yvinxu̱pa ax joꞌn toꞌk je̱ mostaza ta̱a̱mt, ku̱mꞌo̱ꞌyixjada tseꞌe je̱tseꞌe xna̱a̱jmadat ya̱ ku̱p: “Navyixju̱ joma veꞌe yaja mꞌit je̱ts na̱jkxu̱ mnakyexju̱ je̱m maaxy na̱jo̱o̱tm”, ku̱mka̱tsa̱pá̱kjada tseꞌe ya̱ ku̱p.
Je̱ vinmaꞌyu̱n juuꞌ veꞌe je̱ Nteꞌyam cha̱jkp je̱tseꞌe njaye̱jpumdinit
7 ’Pa̱nts miits nꞌiteꞌe juuꞌ veꞌe du̱jaye̱jpp toꞌk je̱ toompa, ku veꞌe je̱ toompa jye̱ꞌyni, ta̱ o̱jts yuꞌuj ukpu̱ je̱ carnero tu̱du̱vintena, ¿ñu̱u̱jmipts vineꞌe: “Naxu̱ mkayu̱”?
8 Ax kaꞌa tseꞌe; jidu̱ꞌu̱m xa je̱ꞌe̱ veꞌe du̱nu̱u̱jma: “Yakꞌo̱ya a̱ts je̱ nꞌaꞌox je̱ts nayꞌapa̱a̱mdu̱kaja je̱ts a̱tseꞌe xyakkáyu̱t, u̱xꞌo̱o̱kts mitseꞌe mꞌaꞌóxat.”
9 ¿Kyuko̱jtsjipts je̱ꞌe̱ vineꞌe je̱ toompa ku veꞌe du̱tún juuꞌ veꞌe yaktukpavaamp? Ax kaꞌa tseꞌe.
10 Nay vanxú̱pjyamts miitseꞌedava, ku veꞌe xtonká̱xtat nu̱jom juuꞌ veꞌe je̱ Nteꞌyam mtukpavaajnju̱dup, vaꞌanda tseꞌe jidu̱ꞌu̱m: “Kaꞌa xa a̱a̱tseꞌe nvinmachju̱ je̱ts a̱a̱tseꞌe nyakkuko̱jtsjat, je̱ꞌe̱jyji a̱a̱tseꞌe tu̱ntún ax joꞌn je̱ toompa du̱tún juuꞌ veꞌe tukka̱daakjup.”
Ku je̱ Jesús du̱yakjo̱tka̱daaky nu̱majk je̱ yaaꞌtya̱jkta juuꞌ veꞌe leprapa̱jkju̱dup
11 Ku veꞌe je̱ Jesús je̱ tooꞌ du̱jaaꞌkyo̱ꞌy ku veꞌe je̱m Jerusalén ñu̱jkx, vanꞌit tseꞌe pyítsum je̱m galiléait yꞌit jo̱o̱tm je̱tseꞌe tya̱jki je̱m samaariait yꞌit jo̱o̱tm.
12 Ku tseꞌe jye̱ꞌyavaꞌañ joma veꞌe toꞌk je̱ piꞌk kajpu̱n, vanꞌit tseꞌe yꞌana̱jkxijidi nu̱majk je̱ yaaꞌtya̱jk juuꞌ veꞌe leprapa̱jkju̱dup. Ax jékumji tseꞌe tyaandi
13 je̱tseꞌe ma̱kk du̱muko̱jtsti je̱ Jesús:
―¡Jesús, Yakꞌixpa̱jkpa, tukmo̱ꞌtk a̱a̱ts toꞌk aaj!
14 Ku veꞌe je̱ Jesús yꞌíxjidi, vanꞌit tseꞌe vyaajñ:
―Na̱jkxta je̱ja je̱ teeꞌta̱jk vyinkujk je̱tseꞌe xtukꞌíxtat je̱ts ta̱ veꞌe mjo̱tka̱daaktini.
Namvaateꞌe ña̱jkxti, nu̱vaatsjidinu tseꞌe je̱ pyaꞌamda.
15 Ku tseꞌe nu̱toꞌk ñayjaꞌviji je̱ts jo̱tka̱daꞌakyani veꞌe, vanꞌit tseꞌe vyimpijt, ma̱kk tseꞌe kya̱jts je̱tseꞌe je̱ Nteꞌyam du̱yakma̱ji du̱yakjaanchi.
16 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús du̱vinko̱xkteni je̱tseꞌe je̱ vyiijn je̱ yꞌaaj du̱tukpaaty je̱ naax je̱ vintsa̱ꞌkin ma̱a̱t, je̱tseꞌe je̱ Jesús du̱kuko̱jtsji. Ax samaariait jáyuts je̱ꞌe̱ veꞌe yꞌijt.
17 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús vyaajñ:
―¿Tis, ka nu̱majkapeꞌe tu̱yꞌitta pa̱neꞌe tu̱jyo̱tka̱daꞌakta? ¿Joma tseꞌe jyaaꞌkꞌítta je̱ janu̱taaxtojtu̱k?
18 ¿Ya̱ꞌa̱jyji veꞌe toꞌk tu̱vyimpit juuꞌ veꞌe ka je̱ israeejlit jáyuvap je̱tseꞌe je̱ Nteꞌyam du̱yakma̱ja du̱yakjaancha?
19 Vanꞌit tseꞌe du̱nu̱u̱jmi je̱ yaaꞌtya̱jk:
―Pojtu̱ku̱ je̱ts na̱jkxni. Je̱ꞌe̱ ka̱jx xa veꞌe tu̱mjo̱tka̱daakni ku̱x a̱tseꞌe tu̱xjaanchjáva.
Ku je̱ Nteꞌyam je̱ kyutojku̱n du̱yakmiinnit
(Mt. 24.23‑28, 36‑41)
20 Vanꞌit tseꞌe je̱ fariseota̱jk du̱ꞌamo̱tutú̱vidi je̱ Jesús pa̱n vinꞌiteꞌe je̱ Nteꞌyam je̱ kyutojku̱n du̱yakmiinnit. Vanꞌit tseꞌe yꞌatso̱o̱jvjidi:
―Kaꞌa xa veꞌe yakꞌixpaaꞌtu̱t ku veꞌe je̱ Nteꞌyam je̱ kyutojku̱n du̱yakmiinnit.
21 Kaꞌa tseꞌe je̱ jayu vyaꞌanu̱t: “U̱xyaja xa je̱ꞌe̱ veꞌe”, ukpu̱ “U̱xximts je̱ꞌe̱ veꞌe”, ku̱x ta̱ je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ Nteꞌyam je̱ kyutojku̱n du̱yakmiinni joma veꞌe miitsta.
22 Vanꞌit tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk:
―Je̱ꞌyap xa veꞌe je̱ xa̱a̱j je̱tseꞌe xjatsó̱ktat je̱ts a̱tseꞌe nꞌítu̱t miits ma̱a̱tta o̱tyun jadoꞌk xa̱a̱ja; ax kaꞌa tseꞌe veꞌem tyónju̱t.
23 Ax myakna̱a̱jmadap tseꞌe: “Ixta, u̱xyaja xa je̱ꞌe̱ veꞌe”, ukpu̱ “Ixta, u̱xximts je̱ꞌe̱ veꞌe”; ax kaꞌats miits je̱ꞌe̱ veꞌe xpana̱jkxtat,
24 ku̱x veꞌem ax joꞌn toꞌk je̱ vítsu̱k yakꞌix je̱tseꞌe yꞌajaj yꞌatu̱ꞌkx je̱m tsajviinm adoꞌom adoꞌom, yakꞌíxpap tseꞌe o̱y ku a̱tseꞌe nmiinnuvat.
25 Ax tun vinko̱pk tseꞌe je̱ts a̱tseꞌe tooꞌva̱jkp o̱o̱y ntuntsaachpaaꞌtu̱t je̱ts a̱tseꞌe xkakuvá̱ktat je̱ jayu juuꞌ veꞌe u̱xyam joojntykidup.
26 Veꞌem ax joꞌn tyoojnji kyo̱jtsji ku veꞌe je̱ Noé jyoojntyki, nay veꞌem tseꞌe tyoojnjinuvat je̱ xa̱a̱j ku a̱tseꞌe nmiinnuvat, a̱ts, je̱ Jayu Juuꞌ veꞌe Nu̱pa̱a̱mdu̱ka Ijtp.
27 Kaaydup ooktup tseꞌe vye̱ꞌnada, yaaꞌvya̱jktup ta̱ꞌa̱xpa̱jktup. Vanꞌit paat tseꞌe veꞌem du̱toondi ku veꞌe je̱ Noé tya̱jkini je̱p arca ja̱a̱tp je̱tseꞌe je̱ na̱a̱kukó̱ma jye̱ꞌy je̱tseꞌe nu̱jom yꞌo̱o̱ꞌkka̱jxtini.
28 Nay veꞌempa tseꞌe jyajtpa je̱m Sodoma ku veꞌe je̱ Lot jyoojntyki. Kaaydup ooktup tseꞌe je̱ jayu vye̱ꞌnada, jooydup, to̱o̱ꞌktup, yoodup, ta̱kpa̱a̱mdup;
29 ax ku tseꞌe je̱ Lot je̱m sodómait kyajpu̱n ka̱jxm pyítsumni, vanꞌit tseꞌe je̱ ja̱a̱jn ma̱a̱t je̱ azufre kyu̱sta̱jki je̱m tsajviinm, veꞌem ax joꞌn ku̱tyuuj joꞌn, je̱tseꞌe nu̱jom je̱ jayu du̱yakꞌo̱o̱ꞌkka̱jxtini.
30 Ax nay vanxú̱pjyam tseꞌe je̱ jayu vyeꞌnidinuvat ku a̱tseꞌe nmiinnuvat jadoꞌk nax.
31 ’Ku veꞌe je̱ xa̱a̱j jye̱ꞌyat, pa̱n pa̱n jatyeꞌe ve̱ꞌnadap je̱m azotea niꞌkxm je̱tseꞌe je̱p tyu̱jkp je̱ pya̱a̱mdu̱k, kaꞌa tseꞌe yꞌukta̱jkidinit je̱p tyu̱jkp je̱tseꞌe ti du̱yakpítsumdat. Pa̱n pa̱n jaty tseꞌe je̱m kam jo̱o̱tm ve̱ꞌnadap, kaꞌa tseꞌe du̱nu̱vimpíttat pa̱n ti jatyeꞌe je̱m tu̱tyáñ.
32 Jaaꞌmyé̱tsta je̱ Lot je̱ ñu̱da̱ꞌa̱x.
33 Pa̱n pa̱n xa veꞌe nu̱yojk du̱tso̱jkp je̱ ñaxviijnit joojntykin je̱ts kaꞌa veꞌe je̱ joojntykin juuꞌ veꞌe xa̱ꞌma ka̱jx ijtp, vintó̱kiyupts je̱ꞌe̱ veꞌe xa̱ꞌma ka̱jx; ax pa̱n pa̱n tseꞌe du̱maso̱o̱kp je̱ ñaxviijnit joojntykin ku̱x cha̱jkpeꞌe nu̱yojk je̱ joojntykin juuꞌ veꞌe xa̱ꞌma ka̱jx ijtp, joojntykinupts je̱ꞌe̱ veꞌe xa̱ꞌma ka̱jx.
34 ’Veꞌem xa a̱ts miitseꞌe nna̱a̱jmada je̱ts je̱ tsooj, nu̱me̱jtsk tseꞌe maap vye̱ꞌnadat joma veꞌe toꞌk je̱ maajntku̱n, ax toꞌk tseꞌe yakvo̱o̱vnit, jadoꞌk tseꞌe tyaannit;
35 nu̱me̱jtsk tseꞌe je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk ja̱jtsp vye̱ꞌnadat, toꞌk tseꞌe yakvo̱o̱vnit, jadoꞌk tseꞌe tyaannit;
36 nu̱me̱jtsk tseꞌe je̱ yaaꞌtya̱jk je̱m kam jo̱o̱tm vyeꞌniduvat, toꞌk tseꞌe yakvo̱o̱vnit, jadoꞌk tseꞌe tyaannit.
37 Juuꞌ tseꞌe du̱ꞌamo̱tunajxtu, je̱ꞌe̱ tseꞌe du̱ꞌamo̱tutú̱vidu:
―Ma̱ja̱ Vintsá̱n, ¿jómats je̱ꞌe̱ veꞌe veꞌem jyátu̱t?
Vanꞌit tseꞌe yꞌatso̱o̱jvjidi:
―Vaꞌajts xa veꞌe yaknu̱jávat pa̱n joma veꞌe, ku̱x pa̱n joma veꞌe yꞌit je̱ tá̱nu̱k a̱a̱ꞌk, je̱m tseꞌe je̱ noꞌop ñayꞌamókajada.