37
Yusup nea kakau oanana Yusup
Yakup iruei mai otoe wani amai, Isak naone iruei tanui rei. Otoe rei nanae Kanaan.
Areini sahoro sou monae arihoni Yakup ne hehuka.
Yusup ne musum hutusa rahana itu nea reiso iakahai amai. Isaka rompau runa une-uneu iakahai nea kakau. Sio reimo nea kakau wason noa ina tau Bilha runa Silpha. Bilha runa Silpha mo, Yakup ne pinau no makahaia. Reiso isaka ikata nea kakau. Munata osana mo, isima inahu nea kakau rei osi amai.
Yusup iamrae tau amai ikore-korei nea. Reiso amai anoi runai mainae erenesi nea kakau. Oyo iaisosi sio umau ohoni Yusup ne papi naue isa wani marainie. Nea kakau onoo ata noa ama anoi runa Yusup erenesi sio. Reiso anoo rasaa tau Yusup. Openeso tanui rotu-tu oanamana ia-ia runai tewa nea.
Taue isa tau pumono Yusup inekei iamnii. Ne niine rei iruniki osi nea kakau. Yusup iasau osiso, “Masi oatinu we niine rei. Monosi uneke uamnii ita pusita noi nisi ikanihoo manei (manei nooi sani ana) oyo we manei kamanunne ereoo katopu. Ne omi mo manei kamanunna rahori we manei kamanunne. Rahoriki oyo rahahue mai tanui.”
Oyo nea kakau oasau osiki. Oahata, “Ano nanie auna aia tau ami? Ano nanie akawasa tau ami si?” Reiso anoo rasaa mainae tau ne niine na ne anamanaya rai.
Ita ineke iamnii honu. Oyo iruniki osi nea kakau. Iahata, “Uneke uamnii honu. Unoo ranie, hunane, runa oneu hutusa rahana osa ohahue mai tanuku.”
10 Niine rei iae, iruniki osi amai oi. Ne amai iatinu oyo iakapuku tanui. Iahata, “Me niine sae rei? Ata kani au, inam, runa mea kakau pusima mka ahahue mai tanua si?”
11 Nea kakau oananai. Ne amai iari-arinii niine rei.
Nea kakau oahen Yusup osi sio ororiki poe Mesir
12 Taue isa Yusup nea kakau wason osaka amai ne rompau runa ne une-uneu haineke nia Sikhem. Osakare na raai monota sui otoe rei. 13 Reiso Yakup iasau osi Yusup iahata, “Yusup. Masi aeua ria Sikhem, ria mea kakau. Wasora osaka re rompau runa re une-uneu.” Oyo Yusup isana, “Iake, ama.”
14 Iahata, “Masi anoo mea kakau runa re rompau runa une-uneu ata kani iake te tewa. Na nuni mai asima osiku.”
Reiso iaisosi Yusup ieu iarihoni Ekote Hebron. Oyo ieu rotu-tu ihokai ria Sikhem. 15 Hoka ria oyo ieu suru ria suru nau sui otoe huie wani nene monota panesi. Isupu ia hanaie isa. Oyo ia hanaie rei iasei tanui, “He. Anina sae rei?”
16 Iahata, “Ama. Unina wea kakau wason osaka rompau runa une-uneu. Ama anooso? Munata anooso, asima osiku ee.”
17 Iahata, “Oeuso oarihoni reini nea. Tewa mo, uatinu oasau oahata, ‘Mai na ieuta iarihoni reini na ieuta poe nia Dotan.’ ”
Oyo Yusup ieu ipusu nea kakau. Isupuso poe Dotan.
18 Waini on pan hainau asi, ne nea kakau onooi nea. Ne ihainekeso tewasi oimo pusiso oasau osi umau, “Mai na ihunui. 19 Ia wain ineke iamnii sui osa rei ihokai nea. 20 Mai, ihunui na ipesiki poe parike anoe mai oto huie reini na iasau, iahata, ‘Binatang seae erehunui nea.’ Na inoo sapani na ne niineu rai.”
21 Noa kaka Ruben iatinu ata nanie ohunui reiso nanie iapuheui. Iapuheui arihoni nea waniu. Iahata, “Pene ohunui. 22 Ne mai, na ipesiki na poe parike anoe mai otoe huie man. Pene ihitai.” Iasau san rei tau nanie iapuheui arihoni nea waniu na inuni roriki pan amai.
23 Mato ihokai mai nea kakau asi oimo, onosu ne papi naue wani marainie rei. 24 Onosui oyo ohetei. Ohetei oyo opesiki na poe parike anoe wani huie rei. 25 Opesiki poe parike anoe oyo orue poe, nanie oaiso. Ohetu uao anoa oyo osira tau sio tikana sio arihoni Ismael nea upu ohokaso on pan otoe Gilead. Ohokaso runa no unta waron rapunia kamane, hau rihua, runa ai unte. Nanie oeuso oahenre poe otoe Mesir. (Unta mo, makapana wani nene totue nene sonota pupua.) 26 Oyo Yehuda iasau osi nea kakau nea waniu. Iahata, “Nanie ihunui iauhuniki taa hae? Ne, mai na iaheniki na isupu re kepen umau. 27 Iaheniki osi sio Ismael reipa. Ne pene ihunui. Pene ihitai. Ia mo rea wani. Ita ruari re nasi.”
Nea kakau nea waniu oatinu tau ne anamanae rei. 28 Reiso sio manaheniu on pan otoe Midian arihoni Ismael nea upu nanie oniku oyo ooiso mai. Hoka mai oyo ohoka noa wani arihoni parike anoe rei. Ohokai oyo oaheniki osi sio Ismael rei tau kepen inata hutu ua.* Oyo orori Yusup na poe Mesir.
29 Sinasi oahen Yusup, Ruben tutui tewa. Ihokai mai, oimo inoo poe parike anoe Yusup tutui tewa nea. Iatamisiki. Reiso ikiha ruai ne papite. 30 Oyo ieu pan nea waniu iasei, “Ia ikine reimo wain tewa nea. Kani umunaku?”
31 Oyo onana Yusup ne papi naue wani marainie rei. Onanai oyo ohunu une-une isa samatoro okusa une-une nasie tau ne papite rei. 32 Oyo orori papite rei osi noa ama samatoro oasau, oahata, “Papite rei, ami asupui. Masi ationa, areimo anamu hanaie ne papite te tewa?”
33 Oyo iationa papite rei. Iasau ata, “Ira oe! Titue. Reini mo anaku hanaie ne papite rei, tea? Binatang seae ereaiki nea, tea?. Ira oe. Yusup imatai nea tea?” 34 Reiso ikiha ne papite. Iatamisiki reiso ikihai. Oyo iausahu karuni wani sani karuni nione rei. Iausahui na sio oanei ata iatamisi anai hanaie. Iatamisi anai hanaie rei ro-rotu-tu potuina. 35 Ne, ne hehuka hanaia, ne mananua, runa anai pina pusiso ohoka mai tanui. Oaunaui san rei, “Ama. Pene arani kuru. Imatai nea, tea? Kani arani ata mka inuniki mai tanua honu?”
Ne ipenei iatinu tau sio no anamanaya rai. Iahata, “Rotu-tu umataku iae, urani runa anaku hanaie sirinia. Urani rotu-tu usipuku poe tanui poe tuniai matane.”
Reiso irani sirinia noso anai hanaie Yusup.
36 Ne poe Mesir sio Midian rei oahen Yusup osi Potifar. Potifar ia mamsaka aia. Sio Mesir ooi no aiau tau Piraun. Ia mamsakae rei, ia kapitane tau sio mamsaka Piraun ne numa onate.
* 37:28 37:28 Inata hutu ua, areimo hunoni biasa tau maniane tau sio no naene.