23
Sio orori Yesus poe gubernur Pilatus
23:1-7
Sio onata arihoni akama Yahudi oapisara runa Yesus pusi oyo pusiso ororiki poe gubernur wain nanai Pilatus. Hoka poe, oyo oamanaru Yesus. Oahata, “Upu! Asupu Ia reini iatuhete ma mansiau na onesi kupania mai ma otoe. Isoposo na pene osenu peau osi ia natu Kaisar. Iasau ata Ia mo, Ia Aia wain Anahatana Ihitiki na Iapuheu Mansiau. Na iasau ata Ia mo, Ia Aia.”
Reiso Pilatus iasei tau Yesus. Iahata, “Titue si? Ano mo, sio Yahudiu no ia Aia si?”
Yesus iahata, “Ano sahoro asau tea.”
Oyo Pilatus iasau osi sio imam no sio mainaya runa sio panesi rei, “Usupu ne isanae isa tewa.”
Ne otentene sirinia. Oasau ata, “Ia reini iatuhete iakanihu sou na ma mansiau onesi kupania sui otoe Yudea pusiki. Iuna san rei on pan otoe Galilea asi.”
Pilatus iatinu sio oasau ata Yesus iatuhete iakanihu sou on pan otoe Galilea oyo iasei, “Reiso Ia reini mo, Ia on pan otoe Galilea si?”
Oahata, “E-e. Ia reini mo, Ia Galilea.”
Pilatus iatinu ata Ia on pan otoe wan Aia Herodes irimei, oyo iahata, “Munata san rei, ororiki poe Herodes. Tau ia mo, wain mai kota Yerusalem.”
Orori Yesus poe Aia Herodes
23:8-12
Gubernur Pilatus iaisosiso orori Yesus poe Aia Herodes oyo oeu ororiki. Herodes mo, iatinu sio oruni rerihoni Yesus panesi nea. Reiso taa inoo Yesus, oyo anoi miri-mirike. Areimo tau inapa potuina nea na nanie inoo Yesus. Nanie inooi iuna sima-simane. Reiso iasei panesi arihoni Yesus. Ne Yesus iamaturui mani. 10 Tau rei, sio imam no sio mainaya runa sio matuhete Musa ne maunauna oapasanai mtinte renesi honu. 11 Oyo Herodes runa ne tantarau oataenai oaumaniki. Oyo oausahu papi aia osiki, samatoro Herodes iaisosiso ororiki poe Pilatus honu. 12 Herodes runa Pilatus mo, oi nisa tau umau. Ne tau rei sirinia, uaso oi neta tau umau.
13 Oyo Pilatus iamanou sio imam no sio mainaya, sio onata, runa sio panesi rei. 14 Iahata, “Orori ia reini osi au, na oasau ata, ‘Ia reini iatuhete ma mansiau na onesi kupania.’ Ne ruamo onoo, uasei tanui ne usupu ne isanae isa tewa sani an oapasanai rei. 15 Herodes ruai san rei iae, isupu Yesus ne isanae isa tewa. Reiso iuniki mai ami honu. Omi onoo Yesus iuna isanae isa tewa reiso uapasanai rotu-tu imatai iake tewa. 16 Reiso mka uaisosi sio osapui oyo oalapasiki mana.”
[ 17 Pilatus iasau san rei tau ia mo, sani pusu maunaune, kahurae pannuhu karisaa rei ialapasi ia isa waini inusu pui rei.] 18 Ne sio panesi wason oamanouso pan rei pusiso oakapona oahata, “Hunui! Alapasi Barabas osi ami mai!” 19 Barabas mo, inusu pui noso iuna mansia panesi onesi kupania mai kota Yerusalem reini. Ihunu ia isa oi.
20 Ne Pilatus nanie ialapasi Yesus sirinia. Reiso, iuni iasau osi sio panesi wasumo rei. Iahata, “Ne isanae isa tewa. Uhunui iake tewa!” 21 Ne pusiso oaka-kapona oahata, “Pakui roe hini wan reniene! Opakui roe hini wan reniene!”
22 Oyo Pilatus iasau osiso honu. Nai tonu nea. Iahata, “Pakui roe hini an reniene tau sae? Usupu ne isanae isa tewa. Iuna sae isa tewa na uapasanai tu-tu imatai. Reiso mka uaisosiso osapui oyo ualapasiki honu.”
23 Ne oakapona mainae renesi honu. Oahata, “Pakui roe hini an reniene! Paku roe hini wan reniene!” Oaka-kapona sui osa rotu-tu Pilatus ikua tewa nea. 24 Reiso, ipusu no maue. 25 Iaisosiso oalapasi Barabas pusu sio panesi rei no maue sirinia. Barabas wain inusu pui noso iuna mansia panesi onesi kupania rei. Wain ihunu mansia. Oyo Pilatus irui Yesus osi sio panesi rei na ounai pusu ruao no maue.
Orori Yesus na opakui roe hini wani reniene
26 Sio tantarau orori Yesus na opakui roe hini wan reniene. Wason oeu oyo, mai arena tihue, sira tau oapamese ia hanaie isa. Ia hanaie rei mo, nanai Simon. Ia mo, on pani kota Kirene. Mato ihokai on pani niane isa haineke kota Yerusalem. Sio otentenei na ihana Yesus ne hini wan reniene rei. Oyo ieu pusu-pusu Yesus hae muie.
27 Sio panesi iae oeu pusu-pusui hae muie oi. Sio pinau umau wasumo oi. Sio pinau rei mo, orani oapunoko Yesus. 28 Yesus iuni iasau osiso. Iahata, “Om pina Yerusalem, pene orani na Au! Ne orani na ruamo na mo sio ikina. 29 Tau mka pannuhu nene orase rei oi, Anahatana mka iapasana mo kota reini. Mka oasau ata, ‘Anahatana irui iake osi sio pinau wason okaimenso na sio pinau wason osusu sio ikina tewa nai osa.’ 30 Mka oasau osi tinetaya ata, ‘Mai na esema!’ Na oasau tau pupua ata, ‘Mai na sonama!’ 31 Usana tewa. Ne Anahatana itapiso ounaku san reini. Reiso oanei ata mka iapasana sio wason opalalosa mainae nai osa.”
32 Sio hanai tamena ua wasumo oi. Sio hanaia ua rei mo, sio kahatena. Sio tantarau orori uaso okata Yesus na nanie opaku hunuso roe hini wani reniene oi. 33 Ohokaso roe naniake isa wani nanae Unuke Naniae.* Oyo opaku Yesus roe hini wan reniene. Opaku sio kahatena ua rei oi tau no hiniu waron raniene. Oapuoo ia isa hae Yesus hanai wanane na ia isa honu hae Yesus hanai pante. 34 Oyo Yesus iainisi iahata, “Ama! Pene apasana sio wason ohunuku reini. Areimo, tau oanei tewa ata Au reini mo, Au seia.”
Pusi oyo, tantarau rei orehi katoite na nanie osama-sama Yesus ne apia waron onosure arihoni Yesus tinain rei. 35 Sio panesi wasumo ooso oasumata. Sio mainaya arihoni akama Yahudi iae wasumo oataena Yesus oahata, “Iapuheu mansia tamena. Reiso, munata Ia mo, titue Ia Aia wain Anahatana Ihitiki na Iapuheu Mansiau wain Anahatana ininiki, areimo, tapiki na iapuheu ruai.”
36 Sio tantarau rei oataena Yesus oi. Nanie ounai ininu tihu anggur wan maninue. 37 Oasau ata, “Munata titue Ano mo, sio Yahudiu no Ia Aia mo, apuheu ruam!”
38 Oakatana ai inate roe Yesus unui hahae. Okanu tau ai otoe rei ata, “Sio Yahudiu no Ia Aia.”
39 Ia hanai kahatene isa wain sio opakui oyo oapuooi haineke Yesus irati sohi Yesus oi. Iahata, “Munata Ano mo, Ia Aia wain Anahatana Ihitiki na Iapuheu Mansiau mo, apuheu ruam na ami ua reini oi!”
40 Ne ia hanai kahatene isa honu iasau osi ne neta rei ata, “Ano mo, akaitau Anahatana tewa si? Ita reini iae wan oapasanata. Opakuta na imatata nooi sani Ia oi! 41 Ita ua reini mo, kahurae sio paku hunta na imatata tau iuna kahatene mainae. Ne ia onate reini mo, isana tewa.” 42 Oyo iasau osi Yesus iahata, “Yesus ee! Sani auna Aia arime me mansiau nea mo, anom repeka runa au reini na anom runaku ee!”
43 Yesus iasau osiki. Iahata, “Atinu mai ia-ia nanie asau osia. Titue, rahata reipan oi mo, akataku roe noiyaha.”
Yesus imatai roe hini wan reniene
44 Ranie katopu sani rei, otoe rei repumonoi pusiki rotu-tu yam tonu ranie remanu. 45 Areimo tau ranie resita tewa. Oyo nipa kapitorune naue wan sio oakatanai roe Anahatana ne numa mainisie anoe na renete kakarana monne rei, wakihai tau ua on roe rurue rotu-tu poe rurue. 46 Oyo Yesus iakapona nioi mainae iahata, “Ama ee! Urui nahaku osia nea.” Iasau pusi sani rei oyo nahai watipusiki.
47 Ia kapitane tau sio tantara Roma utun inoo Yesus imatai sapan, iainaa na Anahatana. Iahata, “Ia onate reini mo, titue-tue ia mo, iamanisa maa!”
48 Sio panesi wason ohoka oasumata sio ohunu Yesus rei, onunso oroho unuo mataya tau oatamisi nai osa. 49 Ne Yesus ne netau mo, ooso oasumata on hainau man. Sio pinau wason oeu pusui on poe otoe Galilea rei iae ooso oasumata on hainau man.
Sio oeu oautotu Yesus
50-51 Ia hanaie isa nanai Yusup. Ne kota nanae Arimatea. Kota rei mo, wapan otoe Yudea. Yusup mo, ia wain ne hali iake mainae. Iamanisa. Wain inapa-napa Anahatana irime ne mansiau. Ia mo, ia osa arihon sio ona Yahudiu. Ne ohunu Yesus mo, iamanaku tewa. 52 Reiso ieu roe gubernur Pilatus iainisi Yesus hatai na ieu iautotui. 53 Pusi oyo, Yusup ieu irati Yesus hatai arihon hini wani reniene rei. Oyo iopai tau nipa iake. Oyo, Yusup irori Yesus tinain hatai rei oyo iaunutui pani kupuro. Kupuro rei mo, okaniki pani hatu anoe. Kupuro rei mo, honue asi. Sio umau oaunutu matane pan anoe tewasi. 54 Ranie hatae rei mo, sio Yahudiu wason oseka tau no muaina na oaunutu noi no numau tau hanroe oatanunu tewa. Tea mo, nene pumono reipan, no ranie hatae wani oamuira Anahatana nea.
55 Sio pinau wasoni opusu Yesus on pani otoe Galilea rei oeu pusu Yusup hae totui. Reiso onoo Yesus ne kupuro na onoo oaunutu Yesus tinain hatai pani kupuro rei sapan. 56 Onoo sani rei pusi, oyo pusiso onunso. Hoka poe oyo, oamanou mina hau rihua na mina hau rihue wan nanae mur tau nanie oauhene Yesus tinain hatai tanure. Oyo oaranahaso. Tea mo, ranie hatae wan sio Yahudiu oamuira Anahatana. Oaranahaso oamuira Anahatana rei erepusu Musa ne maunauna.
* 23:33 23:33 Unuke NaniaeNanae Golgota tau sou Ibrani. Golgota nene manariti unuke naniae. Tau sou Latin (Roma) mo, sio oiki tau Kalpari. Pupue rei mo, waro haineke kota Yerusalem. Pupue rei mo, oaunutu unuka roe rei tewa. Ne pupue rei mo, nooi sani unuke. 23:45 23:45 Nipa kapitorune naue mo, nipae kapitorune wani oakatanai sui osa noi kakarana monne nene mitanunue. Nipa naue reini iae anei mosai tewa oi ata nipa naue wani oakatanai noi kakarana monne nene mitanunue te nipa naue wani oakatanai na erenena kakarana monne na kakarana tinipae. Sima-simane reini mo, nene manarti mo, noi tau buku Ibrani 9. Nene manarti mo, ata sae mani bisa renene mansia runa Anahatana tewa nea.