18
Ri sibꞌalaj nim uqꞌij pa ri ajawarem rech ri Dios
(Marcos 9:33-37; Lucas 9:46-48)
Qas pa ri qꞌotaj riꞌ, ri tijoxelabꞌ xeqet rukꞌ ri Jesús, xkita che: ¿Jachin ri qas sibꞌalaj nim uqꞌij pa ri ajawarem rech ri kaj?
Ri Jesús xusikꞌij jun akꞌal, xuya chikixoꞌl. Kꞌa te riꞌ xubꞌij: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, we man kikꞌex iwibꞌ, rech je kixux akꞌalabꞌ, man kixkwin taj kixok pa ri ajawarem rech ri kaj. Jeriꞌ, ri kumochꞌ ribꞌ jacha we kubꞌan we akꞌal riꞌ, sibꞌalaj nim na uqꞌij pa ri ajawarem rech ri kaj. Xuqujeꞌ ri kukꞌamawaꞌj jun akꞌal pa ri nubꞌiꞌ, in riꞌ kinukꞌamawaꞌj.
(Marcos 9:42-48; Lucas 17:1-2)
We kꞌo jun kuꞌtaqchiꞌj pa mak we alaj taq nitzꞌ ri e kojoninaq chwe. Are katan riꞌ we kaxekebꞌax bꞌik jun abꞌaj rech keꞌbꞌal chuqul, kꞌa te riꞌ kakꞌyaq bꞌik kꞌa pa ri ukꞌuꞌx ri cho. ¡Kꞌax ke ri winaq ri keꞌkitaqchiꞌj nikꞌaj winaq chik pa mak! Rajawaxik kꞌu wi chi kakꞌulmataj na we riꞌ, xa kꞌu kꞌax rech ri winaq ri kuꞌtaqchiꞌj chi nikꞌaj pa mak.
We are ri aqꞌabꞌ o ri awaqan kabꞌanow chawe katmakunik, chakutij, kꞌa te riꞌ chakꞌyaqa bꞌik. Are katanik katok pa ri jun alik kꞌaslemal, maj jun aqꞌabꞌ o maj jun awaqan cho ri rukꞌ ukobꞌchal aqꞌabꞌ xuqujeꞌ rukꞌ ukobꞌchal ri awaqan katkꞌyaq bꞌik pa ri qꞌaqꞌ ri maj ukꞌisik. We are ri abꞌoqꞌoch kabꞌanow chawe katmakunik, chawesaj, chakꞌyaqa bꞌik. Are katanik xa rukꞌ jun abꞌoqꞌoch katok pa ri jun alik kꞌaslemal cho ri rukꞌ ukobꞌchal ri abꞌoqꞌoch katkꞌyaq bꞌik pa ri qꞌaqꞌ.
Kꞌambꞌejabꞌal noꞌj chrij ri chij ri xsachik
(Lucas 15:3-7)
10 Qas chiwila na, miwetzelaj jun chike we alaj taq e nitzꞌ riꞌ. Rumal qas kinbꞌij chiꞌwe chi ri kiángel, amaqꞌel ketzijon rukꞌ ri nuTat ri kꞌo chilaꞌ chikaj. 11 /Ri uKꞌojol ri Achi xpetik che kikolik ri e sachinaq kanoq./
12 ¿Jas kichomaj ix chrij ri achi, ri kasach kan jun chike ri jun ciento uchij? ¿La man kꞌu kuꞌya kan ri junmuchꞌ bꞌelej lajuj pa ri juyubꞌ rech keꞌ chutzukuxik ri uchij ri xsach kanoq? 13 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, sibꞌalaj kꞌo na ri ukiꞌkotemal ri ajyuqꞌ are kuriq ri jun uchij, cho ri e junmuchꞌ bꞌelej lajuj chij ri man xesach taj. 14 Je xuqujeꞌ ri iTat ri kꞌo pa ri kaj, man karaj taj katzaq jun chike we alaj taq nitzꞌ riꞌ.
Ri kuyunik
(Lucas 17:3)
15 We kꞌo jun awachalal pa Cristo, kubꞌan jun kꞌax chawe, jat rukꞌ atukel, chabꞌij che ri xubꞌan chawe. We kutatabꞌej ri kabꞌij che xatchꞌeken riꞌ che. 16 We man kutatabꞌej ri awachalal ri kabꞌij che, jat chi junmul rukꞌ, chaꞌkꞌama bꞌik kebꞌ o oxibꞌ winaq awukꞌ, rech kakilo jas kibꞌan chusukꞌumaxik ri xkꞌulmatajik. 17 We man kuta wi ri kabꞌix che, chabꞌij chike ri komontyox, we man kuta wi tzij, chabꞌana che chi jer kꞌo jun winaq ri man kojonel taj o jun itzel winaq.
18 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe ronojel ri man kaya ta bꞌe che cho ri uwachulew, man kaya ta bꞌe che chilaꞌ chikaj, xuqujeꞌ ronojel ri kaya bꞌe che cho ri uwachulew, kaya na bꞌe che pa ri kaj.
19 Xuqujeꞌ kinbꞌij chiꞌwe we e kꞌo kebꞌ chiꞌwe kakijunamaj kikꞌuꞌx chutayik jun jastaq, kayaꞌtaj na chike rumal ri nuTat ri kꞌo pa ri kaj. 20 Jeriꞌ rumal cher jawjeꞌ ri kakimulij wi kibꞌ kebꞌ oꞌxibꞌ winaq pa ri nubꞌiꞌ, kinkꞌojiꞌ riꞌ chikixoꞌl.
21 Ri Pedro xqebꞌ chuxukut ri Jesús xubꞌij che: ¿Awaj janipa mul rajawaxik kikuy umak ri wachalal ri kubꞌan kꞌax chwe? ¿La xaqareꞌ wuqubꞌ mul?
22 Ri Jesús xubꞌij: Man tajin ta kinbꞌij chawe chi xa wuqubꞌ mul xane wuqubꞌ mul oxkꞌal lajuj.*
23 Rumal riꞌ, ri ajawarem rech ri kaj kajunumataj rukꞌ ri jun taqanel ri xuta chike ri rajchakibꞌ chi kakijach ri kwenta rech ri pwaq ri kikꞌas rukꞌ. 24 Are xuchapleꞌj kitoqꞌixik, xopan ri jun rajchak ri ukꞌas lajuj mil qꞌana pwaq rukꞌ. 25 Maj urajil chutojik ri ukꞌas, rumal riꞌ ri patrón xtaqan chukꞌayixik ri achi, ri rixoqil, xuqujeꞌ ri ralkꞌwaꞌl, xuqujeꞌ ronojel ri ujastaq ri kꞌolik rech katojtaj ri kꞌasaj. 26 Ri ajchak xukiꞌk choch ri upatrón xuta toqꞌobꞌ che xubꞌij: Toqꞌobꞌisaj la nuwach, kintoj na che la ronojel ri nukꞌas.
27 Ri patrón xutoqꞌobꞌisaj uwach ri rajchak, xubꞌij che chi maj chi ukꞌas, kꞌa te riꞌ xutzoqopij bꞌik. 28 Are xel bꞌik ri ajchak rukꞌ ri patrón, xuriq jun chike ri rachiꞌl ri ukꞌas jun ciento saq pwaq rukꞌ, xuchap che ri uqul are xraj xujitzꞌaj, kꞌa te riꞌ xubꞌij che: Chatojo ri akꞌas wukꞌ.§ 29 Ri rech ajchak xukiꞌk choch, xuta toqꞌobꞌ che xubꞌij: Chatoqꞌobꞌisaj nuwach, kintoj na chawe ronojel ri nukꞌas. 30 Ri achi man xutoqꞌobꞌisaj ta uwach ri rech ajchak, xyojtajik kꞌa te riꞌ xuꞌkojo kan pa cheꞌ, kꞌa chutojo na ri ukꞌas. 31 Are xkil konojel ri ajchakibꞌ ri xkꞌulmatajik, sibꞌalaj xebꞌisonik, kꞌa te riꞌ xeꞌkitzijoj che ri kipatrón ri xkꞌulmatajik. 32 Ri patrón xusikꞌij ri ajchak ri je xubꞌan we riꞌ, xubꞌij che: “¡At Itzel laj ajchak! Xinkuy ri akꞌas, rumal xata toqꞌobꞌ chwe. 33 ¿La man kꞌu xatoqꞌobꞌisaj uwach ri awachiꞌl jacha ri xinbꞌan in chawe?” 34 Ri patrón xyojtajik, kꞌa te riꞌ xujach bꞌik ri achi chike ri ajchakibꞌ pa ri cheꞌ, rech kabꞌan kꞌax che kꞌa chutojo na ronojel ri ukꞌas.
35 Ri Jesús xubꞌij: Jeriꞌ kubꞌan na ri nuTat ri kꞌo chilaꞌ chikaj chiꞌwe, we man kiꞌkuy ri iwachalal rukꞌ ronojel ikꞌuꞌx.
18:16 18:16 Deuteronomio 19:15. * 18:22 18:22 Ri ajilabꞌal 7 chikiwach ri aꞌj Israel kukꞌutwachij jun jastaq ri tzꞌaqat, rumal riꞌ ri Jesús are kubꞌij 7 mul 70. Man kꞌo ta jun kakwinik karajilaj janipa mul kasach jun rukꞌ jun chik xuqujeꞌ janipa mul rajawaxik kakuyunik. 18:24 18:24 Ri Jesús xubꞌij “10,000 talentos.” Jun talento kꞌo na choch jun lajuj mil pwaq re kamik. 18:25 18:25 Pa taq ri qꞌij, ri jun winaq ri kꞌo ukꞌas ri man kakwin taj kutojo kukꞌayij bꞌi ribꞌ rech jeriꞌ katojtaj ri ukꞌas. § 18:28 18:28 Ri Jesús xubꞌij 100 denario, che ri qꞌotaj riꞌ jun denario tojbꞌal re jun uqꞌij jun ajchak.