Këyítfii Pool bín
Ɓu-Roomɗa
Woꞌeencii lëgís Këyítfiiɗa
Këyítfii fii fërí Pool bín kerceencaa ga Roomɗa ee lak ya mossii daama kikaꞌ. Ɓiɓoꞌ ɓiliis ɓërí jangatee Hewhewii winéwíꞌ wii daama bi kikerceen tuukka daama (fodii Akílaas na Pírísíl) Tumeen 18: 2. Pool bínndaɓa doonaa ɓa ínohhi. Ya woꞌeeɓa an ya en na kiƴah Espaañaa ya koorohan daama, ya daasɓa ga gëmii. Ya wo"aɓa ɓan kikíimi’ti Kooh, ya lëgísiꞌti hal bi ya mín kiɓaaɓ daama.
Pool woꞌɓa ga këyítfii ya bínɓaɗa daa kigëm ga Kiristaanii hín kijofɗa. Ya woꞌ an ɓuwii ɓéeɓɓa ɓërí tum baakaaꞌ ee ɓéeɓɓa ɓërí meƴdohsee ga ndamaa Kooh. Wayee diimaɗa ɓa júwohɗuunun na Kooh, kooroh da dii ɓa en wíinoo na Yéesu Kiristaaɗa.
Kooh yërí tanuk Pool ki’en apotaaꞌ, en ɗanaa ya yéegalohi Hewhewii winéwí’wii. Ya wo’ an Hewhewii winéwíꞌwii wiima, doolii Kooh wërí, ee wa waa ga ɓéeɓ ɓaa gëmin, laakoo an yii yaawúuꞌ, laakoo an yii enndii yaawúuꞌ. Kooh wo’ an ɓéeɓ ɓuwii gëmɗa ɓa wíinoo ga fíkíici. Ya abohinɓa ɓoꞌ ɓijúwíꞌ kooroh ga iñaa Bíncaa ciselaꞌíꞌcaa woꞌɗa. Ca woꞌ an: «ɓaa júwin, kipeskaagari taabi na ngëm» (Room 1: 17). Pool woꞌ ɓan an ɓéeɓ kerceencii jom kijúwohu hen, ken jomoo kisagoh na mooroomci, ken hanat kiꞌattiꞌ mooroomci luu enee ɓadukeencaagaɓa bokkii. Këyítfiima Pool bídee ɓu-Roomɗa laakeera solu, kërí tah kerceencii tookuununfa.
Këyítfii Pool bín ɓu-Roomɗa tíidoh anee:
1 - Pool waaꞌ kikaꞌ Room kiwaaknee kerceencaa daamaɗa (1: 1-17)
2 - Ɓuwii ɓéeɓɓa tumuunun baakaaꞌ (1: 18–3: 20)
3 - Kigëm ga Yéesu onoh kijúɓ ga fíkíi Kooh (3: 21–4: 25)
4 - Yéesu onin ɓuwii kijúwoh na Kooh (5: 1–8: 39)
5 - Heetii Isarayeel tanukɗa (9: 1–11: 36)
6 - Kipes kiꞌas ga iñaa Kooh nakoh (12: 1–15: 13)
7 - Taŋkoh (15: 14–16: 27)
1
Këñɗoh
1 Mi Pool, mi súrga Yéesu Kiristaa, mi yërí bínndúu këyítfii fii ɗú ɓu-Room. Kooh yërí ɓayyoo kiꞌen apotaaꞌci, mi faanɗussari haŋ kiyéegalohnee Hewhewii winéwíꞌwii.
2 Hewhewii winéwíꞌ wiima nak, Kooh dígoheerawa kumëeñíꞌ ga Këyítfaa ee koorohee ga túuwtaa sëldíigacaagari.
3-4 Wa woꞌ loo Kowukiigari, Yéesu Kiristaa, Haꞌmudiigaruu. Ga kiɓoꞌ-súusúuskaagari, ya límukoh ga níilaa buuꞌ Dëwít, ee ga Helaa yiselaꞌíꞌyaa, Kooh ga doolaagari teewohha an ya Kowuci ga waa ya mílísɗu ga ɓuwaa kaaninɗa.
5 Kooroh gari nak, Kooh onndaroo kiꞌen apotaaꞌ, doonaa ga teekii Kiristaanii mi nook heetcii ga ëldúnaɗa tóohca, ca gëm gari, ca taabuk iñaa nakohu kitumɗa.
6 Dú ɓu-Room, ɗú bok ga, ndaga Kooh ɓayinndúu kibok na Yéesu Kiristaa.
7 Kon mi bínndúu këyítfii fii ɗú ɓéeɓpúu. Ínohat an ɗú neɓlohin Kooh ee ya ɓayinndúu ɗú en ɓuuci. Kooh, Paamudiigaruu na Yéesu Kiristaa, Haꞌmudii barkeelattúu ee ɓa onndúu jam.
Pool waaꞌ kikaꞌ Room kiwaaknee kerceencaa en daamaɗa
8 Kon bi mi dalaa, mi ɗewan kigërëm Koohyiigoo garúu ɓéeɓpúu paaƴ, ee kooroh ga Yéesu Kiristaa ndaga síwin daa en ɓéeɓ ga ëldúna an ɗú gëmin gari.
9 Kooh ínohin an mi woꞌ kayoh, ya yii mi jaamuki ga keeñnjoo ga kiyéegaloh Hewhewii winéwíꞌ wii woꞌ ga loo Kowukiigariɗa. Ya ínohin an wahtaa en tóoh helloo kaꞌ garúu.
10 Ee mi dëk ga kikíimmbi ya onndoo hal en neɓpinaa, mi mínndúu kihay kiwaaknee.
11 En kiꞌenaa, mi waarin garúu kihay lool bi mi leꞌdoh garúu barkicii Helii yiselaꞌíꞌyii onohiɗa, en ɗanaa ngëmiigarúu wëñ kiyëgís.
12 Mi waaꞌ kiwoꞌ sah man, ɗu ɓéeɓpuu, ɗu daasoh ga ngëmii ɗu bok kilaakɗa.
13 Mbokciigoo, ínohat an bes ciyewin mi abinndúu kihay kiwaaknee, wayee bi wati mi laakkii hal. Mi waarin nak kihay kilëgëy ga ɗuuƴcúu, bi jeriñ meƴ ga, fodaa daa mi tum ga ɗuuƴ ɓuwaa ga dëkcaa cíinooɗa.
14 Kooh sasinndoo kilëgëy, kon mi jomin kiyéegaloh Hewhewii winéwíꞌwii ga ɓéeɓ ɓuwii. Mi haywa kiyéegalohnee ga ɓuwaa helcaa yúudukin ga ëldúnaɗa, bi ga ɓaa helcaa yúudukkiiɗa. Mi haywa kiyéegalohnee ga ɓuwaa jaginɗa na ɓuwaa jagussiiɗa.
15 Iñaama tah mi waarin lool kihay kiyéegalohwa garúu ɓan, ɗú ɓii ɗú en ga Roomɗa.
Doolaa laak ga ɗuuƴ Hewhewii winéwíꞌwiiɗa
16 En kiꞌenaa, mi safarin ga kiyéegaloh Hewhewii winéwíꞌwii. Doolii Kooh wërí en ga ɗuuƴwa, wa músali ɓéeɓ ɓuwii gëm ga Yéesu Kiristaaɗa, ennda yaawúuꞌcii ga iñaa ɗeɓɗa, tíkka ga ɓii enndii yaawúuꞌɗa.
17 Hewhewii winéwíꞌwii wiima teewoh daa Kooh tíki ɓiɓoꞌ, ɓaa gëm kesi ga Yéesu Kiristaa, ɓa en ɓiɓoꞌ ɓijúwí ga fíkíiciɗa. Iñaama waaꞌ kiwoꞌ an waas wiliis laakoo. Ee fodaama, ka bídu ga Këyítfaa an: «Ɓaa gëmaa, Kooh hayyi kiꞌaboh fodii ɓoꞌ yijúwíꞌ ga fíkíici, ee ya pesan kayoh-kayohɗa.»
Ɓuwii ɓéeɓɓa tumuunun baakaaꞌ
18 En kiꞌenaa, Kooh teewohin bi leerin, aboh ga ɗook an ya aylukin ndaga ɓuwii faaliꞌiiri ee ɓa júɓpii. Ɓa úubin kayohfii na kijúɓpiikiigaɓa.
19 Kooh hayɓa kiꞌattiꞌ ndaga waasii ɓa jom kikooroh bi ɓa ínoh Koohɗa leerin ga hafɓa, Kooh teewinɓawa bi leerin lañ.
20 En kiꞌenaa, doolii Kooh leehoo taaꞌɗa na dii ya manɗa nam kiꞌen iñcaa hotukoo na kuhas. Wayee ga iñaa ya sakee ëldúna bi wati, fu malak ga iñcii ya sakɗanaa, hel míninndaaca kiteeɓ. Kon nak ɓuwii laakoo lay ga fíkíici.
21 Ɓuwii ínohuunun Kooh ee ɓa erussiiri ndam ee ɓa gërëmmbiiri fodaa daa ɓa jommbika kitumiꞌɗa. Iñcii ɓa halaati ëewdohɓa ëgíraaɗa cërí múuyíꞌɓa ee keeñciigaɓa búumin, ɓa enin ga ñúus.
22 Ɓa tík hafɓa ɓuwaa ñaañuunun ee ɓa ɓidof kesi.
23 Ɓa aawwii kijaamuk Kooh yii laak ndam ee kaanooɗa, ɓa nammba kiꞌaaw kijaamuk nataal ɓoꞌ-súusúus yii kaaninɗa, sel, júuꞌ, na fasukohcii.
24 Kërí tah, Kooh foñinɓa ga iñaa neɓɓa, ɓa enukohin ga iñcaa moroo, ɓa ɓii tum ga faanciigaɓa iñcaa apohin kaci.
25 Ɓa jafin kayohfii Kooh, ɓa taabuk saboh. Ɓa aawin kijaamuk na kitaabuk iñcii Kooh sakɗa, ɓa foñnja Kooh yii sak tóohɗa. Ya kañsat bi taaꞌ! Aameen.
26 Kërí tah Kooh foñohinɓa ga tumeencumgaɓa ciꞌapohíꞌ kacicaa ɓa ɗuucukohɗa. Ɓeticiigaɓa foñuunun ƴaalcii, ɓa faanuki kiƴaal na ɓeti ga díkaantiɓa.
27 Ƴaalcii ɓan tumsin fodaama, ɓa faanuki kiɓeti na ƴaal ga díkaantiɓa, ee faanɓa tamoh rek kifaanuk na ɓimooroomɓa. Ƴaal tumi na ƴaal mooroomci iñaa joffii, fodaama ɓa nooki ga ɗookɓa fayaa gën ga kimúuƴkaagaɓa kaamaɗa.
28 Waa ɓa tookkii kiꞌínoh Kooh, Kooh foñohinɓa na hel-ŋalaañukohaagaɓa waama ee ɓa dëk ga kitum iñaa tumkoo.
29 Keeñɓa líif na kijúɓpii, kibon, kiwaaꞌ kihëpíꞌ na kisoot. Ɓa halaati kiꞌiñaan doŋ, kiꞌap ɓoꞌ, kiñaroh, kiñaañukoh ɓoꞌ, kiꞌóolukoo ken, kiɗooɓ ɓoꞌ,
30 kiyah teek ɓoꞌ, kisagoh na Kooh, kiñak kikoruk, kiɓëwíꞌ hafɓa, kindamuk, kimoroo ga nof, kitookoo kikelohiꞌ paamun na eemun.
31 Ɓa laakoo hel, ɓa enndii goꞌ, ɓa waaꞌtii ken, ɓa laakoo yërmaandi ga ken.
32 Ɓa ínohin dijófíꞌ daa Kooh ƴah kitum ɓuwaa man fodaamaɗa. Ɓuwaa tumi iñcaamaɗa, Kooh hayɓa kiꞌattiꞌ kikaan ee hoonohhii bi wati ɓa dëk ga kitum iñcaa. Ɓaatta ga, ɓa faꞌ na ɓuwaa tumi iñcaamaɗa.