10
Cornelio ᵽõ'irã Ᵽedrote a'rika
Cesareawejearã Cornelio wãmeikite imaeka. Torã rĩkimarãja surararãka Italiakarãkaki imatirã ĩ'rãᵽitarakamarã ᵽo'imajarakamaki surararãka ĩᵽamaki kimaeka. Judíorãkimarĩka imariᵽotojo Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õñuka, kiwi'iareka imarãᵽitiyika. Judíorãka wayuoka baairãte rĩkimakaja niñerũ jeyobaarimaji, suᵽabatirãoka Tuᵽarãte jaijiᵽaki kimaeka. I'suᵽaka kimamaka ĩ'rãrĩmi tres rõ'õjĩrã aiyate eyawa'rika ᵽoto makãrãrũñuroka uᵽakaᵽi Tuᵽarãte ᵽũataekaki ángelte kiᵽõ'irã etaeka. Jia Corneliore kire ĩatiyaeka. Suᵽabatirã kiᵽõ'irã kãkaeyatirã,
—Cornelio,— ángelte kire ãrĩka.
Toᵽi mae, kireka ñakoariji,
—Aya, ¿marãkã'ã sime je'e ñiᵽamaki?— ᵽuᵽatawa'ri kire kẽrĩka. I'suᵽaka kẽᵽakã'ã
—Tuᵽarãte mijeñerijayu rakakaja mire kiã'mitiyu. Suᵽabatirã wayuoka baairãte mijeyobaaikarekaoka jĩjimaka kime. I'suᵽaka mimamaka mireka ᵽuᵽajoajiᵽaiki kime. Suᵽa imarĩ Joᵽewejearã imaki Simónre akarĩ a'rirũkirãte miᵽũatabe. Kiwãmeaoka Ᵽedro. Aᵽika Simón wa'iro'si ajea ba'iraberimaji riaᵽakirijerã imaki ᵽõ'irã kime. Torã Simón Ᵽedrote natõᵽorãñu miᵽũatarãñurã,— ángelte kire ãrĩka.
I'suᵽaka kire ãrĩweatirã ángelte a'rika. Sabe'erõ'õ ĩ'ᵽarã kiba'iraberimaja, suᵽabatirã ĩ'rĩka surara jia Tuᵽarãte yi'yuka imaekakiteoka kiakaeka. Suᵽa imarĩ kiᵽõ'irã netaeka ᵽoto, ángelte kire ãrĩkakaka Corneliore nare bojaeka. Nare sabojaweatirã Joᵽerã nare ke'rirũjeka.
I'suᵽaka kẽᵽakã'ã a'ritirã, aᵽerĩmi wãjitãji aiya simaeka ᵽoto Joᵽe koyikurirã neyaeka. I'tojĩte wi'i ruᵽututuarã Ᵽedrote mirĩka Tuᵽarãka jairĩ. 10 Tuᵽarãka jaibaraka kimaeka ᵽoto koᵽakaja kikẽsirabaeka. I'suᵽaka kimamaka aᵽerãte ba'arika kiro'si baayukã'ãja ikuᵽaka makãrãrũñuroka uᵽakaᵽi kiro'si simaeka: 11 Mabo'ikakurirã kĩaeka ᵽoto sayaᵽãia jo'bato ĩ'ᵽaᵽẽ'rõto ñi'atirã maja'aruetaika uᵽaka saruira'aeka. 12 Satõsiarã ritajakaka wa'iro'sia, wa'iro'siwẽkoa ᵽariji imaeka. Wa'ibikirãka uᵽaka tuyua, wiyua, suᵽabatirã yiibaraka tuyuaoka simaeka. * 13 Suᵽa imarĩ ĩmiᵽi ikuᵽaka Ᵽedrote sajaikorika:
—Ᵽedro mimi'mibe. Samijããba'abe,— kire sãrĩkorika.
14 I'sia oka ã'mitiritirã ikuᵽaka kiyi'rika:
—Marãkã'ã baatirã yibaaberijĩka Ñiᵽamaki, Moisés wãsare jãjibaaeka ba'akoribeyuka ñime ruᵽu.—
15 Toᵽi ate sajaikorika
—“Jãjika yiro'si sime”, merĩa'si, Tuᵽarãte ba'arũjeika ᵽuri “Miba'abe”,— mabo'ikakuriᵽi sãrĩkorika.
16 Maekarakakuri i'suᵽaka Ᵽedrote sabaaeka. Sabe'erõ'õᵽi mae sayaᵽãia Tuᵽarãte e'eka. 17 I'sia ĩawa'ri “¿Dako baaerã suᵽa yire sabaayu jee?”, Ᵽedrote ãrĩᵽuᵽajoaeka. I'suᵽaka ᵽuᵽajoabaraka kimekã'ãja, “No'orã Simónre ime”, ãᵽaraka ᵽo'imajare jẽrĩarijariji, Simón wi'iarã neyaeka Corneliore ᵽũataekarã. 18 Torã eyatirã ikuᵽaka najẽrĩaeka:
—¿Õ'õrã yaje Simón Ᵽedro wãmeikite ime?— narĩka.
19 Kĩaeka mirãka ᵽuᵽajoabaraka kimekã'ãja, Esᵽíritu Santore kire jaika,
—Mia'mitiᵽe. Maekarakamaki ĩmirĩja mire mo'arĩ etairã. 20 Mae miruiwa'ᵽe, naka me'yaokaro'si “¿Yaje judíorãkamarĩrãka ya'rijĩñu je'e?”, ãrĩᵽuᵽajoabekaja mimabe. Yiᵽũatairã nime,— Esᵽíritu Santore kire ãrĩka.
21 Suᵽa imarĩ, Corneliore ᵽũataekarã maekarakamaki ᵽõ'irã Ᵽedrote ruiwa'rika.
—Yi'iji ñime mija mo'aiki. ¿Dakoa ãrĩwa'ri mija i'tako'o?— nare kẽrĩka.
22 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ikuᵽaka nayi'rika:
—Yija ĩᵽamaki Cornelio miᵽõ'irã yijare ᵽũataraᵽaki. Jiika ᵽo'imaji kime Cornelio. Suᵽabatirã Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽayeeiki. Ritaja judíotatarãoka kire jiyiᵽuᵽayeeirã. Suᵽa imarĩ ikuᵽaka ángelte kire ãrãᵽe're: “Mia'mitiᵽe Cornelio, Simón Ᵽedrote miakaᵽũabe. Suᵽabatirã mire kibojarãka jia mia'mitiᵽe”, ángelte yija ĩᵽamakire ãrãᵽe,— Simón Ᵽedrote narĩka.
23 Suᵽa naᵽakã'ã,
—Õ'õrã kãkara'atirã yiᵽõ'irã mija kãᵽe ruᵽu,— Ᵽedrote nare ãrĩka.
Aᵽerĩmi ᵽuri naka Ᵽedrote a'rika mae. Joᵽewejeakarã ĩ'rãrimarã Jesúre yi'yurãoka, naka jeyoariwa'rikarã.
24 Aᵽerĩmi Cesareawejearã neyaeka. Neyaerã baaeka ruᵽu, kirĩrã suᵽabatirã kijeyomarãᵽitiyika rẽrĩtirã Corneliore imaeka, “Simón Ᵽedrote bojarãka ma'mitiriye'e”, ãrĩwa'ri nare kioyibojaeka. 25 Torã neyaeka ᵽoto Ᵽedrote e'etorirĩ Corneliore ᵽorika. Suᵽabatirã Corneliore ñukuruᵽaeka kire jiyiᵽuᵽayeeokaro'si. 26 I'suᵽaka kibaamaka kiᵽitakarã ñi'atirã,
—Mimi'mibe. Miuᵽakaja ᵽo'imaji ñime yiro'sioka,— Ᵽedrote kire ãrĩka.
27 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã kimi'mika mae. Suᵽa imarĩ jaibu'arikaᵽiji wi'iarã nakãkaeka mae. Torã kãkawa'ritirã rĩkimarãja ᵽo'imaja rẽrĩkarãte Ᵽedrote ĩaeka. 28 I'suᵽaka nimamaka ĩatirã, ikuᵽaka Ᵽedrote nare bojaeka:
—Yija judíotatarã aᵽetatarãᵽitiyika rukubaka imarika, suᵽabatirã naᵽõ'irã turirikaoka jãjibaairã yija ime. I'siakaka õrĩwãrũirã mija ime. I'suᵽaka simako'omakaja Tuᵽarã ᵽuri ikuᵽaka yire bojaraᵽaki: “ ‘Jãjibaarimarĩa sime’, ñañua ‘Jãjibaarika sime’, mija ãrĩa'si”, Tuᵽarãte yire ãrãᵽe. Suᵽa imarĩ “Judíotataki imariᵽotojo aᵽetatarãka rukubaka ñima jãjibaarũkimarĩa sime”, ñarĩwãrũyu maekaka ᵽuri. 29 Suᵽa imarĩ Cornelio majaroka yire nabojaraᵽaka ᵽotojo ñojimarĩji miᵽõ'irã yi'taraᵽe. Suᵽa imarĩ ¿marãkã'ã ãrĩwa'ri oka yire mija ᵽũataraᵽe?— Ᵽedrote nare ãrĩka.
30 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã, ikuᵽaka Corneliore kire ãrĩka:
—Botarakarĩmi sajaritiyu tres rõ'õjĩrã aiyate eyawa'raᵽaka ᵽoto, Tuᵽarãka jaibaraka ñimaraᵽaka be'erõ'õ. Ikuᵽarõ'õᵽiji ángelte saya yaaboaika jããtirã yiᵽõ'irã kiᵽemakotowiraᵽe. 31 Toᵽi ikuᵽaka yire kẽrãᵽe mae: “Cornelio. Tuᵽarãte mijẽñeika jĩjimakaᵽi kiã'mitiyu. Suᵽabatirã wayuoka baairãte mijeyobaaika jiaoka kiro'si sime. Saᵽi ãrĩwa'ri jia mire kibaayu. 32 Suᵽa imarĩ Joᵽewejearã imaki Simón Ᵽedro wãmeikite miakarũjebe. Aᵽika Simón wa'iro'si ajea ba'iraberimaji wi'iarã kime riaᵽakirijerã”, ángelte yire ãrãᵽe. 33 I'suᵽaka yire kibojamaka ã'mitiriwa'ri, ñojimarĩji oka mire yiᵽũataraᵽe. Jia oka mi'tayu õ'õrã. Tuᵽarãte ĩaika wãjitãji yija rẽrĩko'o kioka simauᵽatiji õñaokaro'si. Tuᵽarãte mire bojaika yija ã'mitiririyaᵽayu,— Corneliore kire ãrĩka.
Cornelio jeyomarãre kiwãrõeka Ᵽedro
34 Sã'mitiritirã, ikuᵽaka Ᵽedrote jaiũ'mueka mae:
—“Aᵽerimarãre kiwãtaika ᵽemawa'ribaji ĩ'rãtatareje wãtabeyuka kime Tuᵽarã”, ñarĩwãrũyu mae. 35 Ritatojo wejeareka ᵽo'imajatata imauᵽatirekaja jiyiᵽuᵽaka kire õrĩwa'ri, kiyaᵽaika uᵽakaja baairãka jĩjimaka kimarijayu. 36 Yija tã'omaja Israel wãsa riᵽarãmerãro'si Jesucristo, ritatojo wejeareka imarã ĩᵽamakite baaekaᵽi ãrĩwa'ri jia Tuᵽarãka nimarũkiakaka nare kibojaeka. 37-38 Mamarĩ Galileaka'iarã, suᵽabatirã ritaja Judea ka'iareka Jesús Nazaretkakire baaeka õñurã mija ime. Ᵽo'imajare wãrõbaraka Juanre naruᵽuko'a jũjeyukã'ãja, mae kirikaᵽi baawãrũiki Jesúre kimaũ'murũjeka Tuᵽarã. Suᵽabatirã Esᵽíritu Santore kire kija'ataeka. I'suᵽaka kibaaekaki imarĩ, Galileakarãre suᵽabatirã Judeaka'iakarãreoka jia kibaaeka. Suᵽa imarĩ ritaja Satanáre ba'iaja jũarũjeroyikarãte kitããroyireka. I'suᵽaka kibaaroyireka, Tuᵽarãte kika imaeka simamaka. 39 Yija, aᵽóstolrãka, Jerusalénwejearã, suᵽabatirã judíotatarã ka'iarã ritaja Jesúre baaeka ĩaekarã. Sabe'erõ'õ Jerusalénrã judíotatarã ĩᵽarimarãte yaᵽua tetaekarã kire jããrũjeka. 40 I'suᵽaka kire nabaako'omakaja maekarakarĩmireka, Tuᵽarã ᵽuri Jesúre õñia jarirũjekaki. Suᵽabatirã Jesúre yijare kiᵽemakotowiataeka. 41 Judíotatarãte nimauᵽatiremarĩa Jesúre ᵽemakotowirirã Tuᵽarãte baaeka. Mamarĩtaka kiwã'maekarã yija imamaka i'suᵽaka kibaaeka, “Õñia Jesúre ime ate”, yija ãrĩwãrũokaro'si. Ate õñia Jesúre jariᵽe'rika be'erõ'õ kika ba'aekarã yija ime. 42 “ ‘Õñia imarãte suᵽabatirã reyaekarãteoka, ba'iaja nabaaeka waᵽa nare jẽñerimaji mimabe’, ãrĩwa'ri Tuᵽarãte yire jã'meka ãrĩwa'ri ᵽo'imajare mija bojabe”, Jesúre yijare ãrĩka. 43 Tuᵽarãro'si bojaĩjirimaja imaeka rakamakiji Jesúre imarũkiakaka ᵽuᵽajoawa'ri no'oeka. Suᵽa imarĩ Jesúre yi'yurãte ba'iaja baaeka waᵽa Tuᵽarãte ye'kariarũkiakaka no'oeka,— Ᵽedrote nare ãrĩka.
Judíotatamarĩrãteoka Esᵽíritu Santore ña'rĩjãika
44 I'suᵽaka ãᵽaraka Ᵽedrote imekã'ãja Esᵽíritu Santore nare ña'rĩjãika. 45-46 Suᵽa imawa'ri ĩ'rãrokamarĩa ᵽo'imaja oka norĩbeyuaja jaibaraka nimaeka Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽayeebaraka. Sĩatirã “Judíorãkamarĩrãteoka Esᵽíritu Santore ña'rĩjãiyu mae”, ãrĩwa'ri naᵽuᵽataeka judíorãka Ᵽedroka ĩ'rãtiji etaekarã. 47 Toᵽi ikuᵽaka judíorãkare Ᵽedrote ãrĩka ate:
—Mija ã'mitiᵽe yijeyomarã. Muᵽakajaoka Esᵽíritu Santore nare ña'rĩjãimaka õ'õrã imarãte ĩ'rĩkaoka “Ruᵽuko'a nare mija jũjea'si”, ãrĩrika imaberijĩñu,— judíorãkare kẽrĩka.
48 Suᵽabatirã,
—“Jesucristore yi'riwa'ri kirirã maime mae”, ãrĩwa'ri ruᵽuko'a mija jũjerũjebe,— Corneliorãkare kẽrĩka.
Suᵽa imarĩ naruᵽuko'a najũjeka Ᵽedroka imaekarã. Sabe'erõ'õ,
—Me'ria'si ruᵽu. Yijaka mimabe ñojimarĩji ruᵽu,— Ᵽedrote narĩka Cornelioka imaekarã.
* 10:12 Fue prohibido en la ley de Moisés comer animales tal como reptiles, culebras, marranos, perros, varios insectos, etc. Véase Levítico 11