17
Tesalónica wejearã oka ᵽo'ijirika
Filiᵽoswejeaᵽi a'ritirã, Anfíᵽoliswejea, suᵽabatirã Aᵽoloniawejeaᵽi Ᵽablorãkare o'ririjarika. I'sia be'erõ'õ Tesalónica wãmeika wejearã neyaeka. I'sia wejearã judíotatarãte rẽrĩriwi'ia imaeka. Ᵽablo, kibaaroyika uᵽaka baarĩ, judíotatarãte rẽrĩriwi'iarã a'rikaki. Suᵽabatirã maekarakakuri jẽrĩtarirĩmi Tuᵽarãrika bojariroka torã rẽrĩtirã imaekarãte kibojawaᵽu'ataeka. Tuᵽarãro'si bojaĩjirimaja imaekarãte o'oeka ᵽuᵽajoatirã, ikuᵽaka ᵽo'imajare kibojaeka:
—“Ᵽo'imajare Jã'merũkika, Tuᵽarãte ᵽũatarãñuka ba'iaja jũarãki. Suᵽabatirã kireyarãñu. Reyakoᵽeriᵽotojo ate õñia kijariᵽe'rirãñu”, ãrĩwa'ri Tuᵽarãro'si bojaĩjirimajare ãrĩo'oekakiji kime Jesucristo, mare Jã'merũkika Tuᵽarãte wã'maekaki,— Ᵽablote nare ãrĩka.
I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiriwa'ri, ĩ'rãrimarã judíotatarã Jesúre yi'rikarã mae. Suᵽa imarĩ Ᵽablo, Silasᵽitiyika ĩ'rĩka uᵽakaja ᵽuᵽajoaekarã imarĩ nare najeyoarika. Rĩkimarãja judíotatamarĩrã imariᵽotojo Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽayeekarãte kibojamaka ã'mitiritirã, Jesúreoka na'mitiriᵽẽaeka mae. Rĩkimarã tokarã rõmijã imatiyairã Jesúre ã'mitiriᵽẽaekarã naro'si. Ĩ'rãjaoka jeyoarikarã Ᵽablote, Silasᵽitiyika. Ᵽablorãkare rĩkimarãja ᵽo'imajare ã'mitiriᵽẽamaka ĩawa'ri, tokarã judíotatarãte Ᵽablorãkare ã'mijĩaeka. Suᵽa imarĩ i'sia wejeareka imaekarã ba'iaja baairãte narẽrãtaeka. “Yijare mija jeyobaabe. Ika wejeareka imarã wãjitãji Ᵽablorãkare ba'iaja majairãñu, Ᵽablorãkare naboebayaokaro'si ᵽo'imaja”, judíotatarãte nare ãrĩka. I'suᵽaka baawa'ri, rĩkimarãja ᵽo'imajare narẽrãtaeka. Suᵽa imarĩ Jasón wi'iarã Ᵽablorãkare mo'arĩ na'rika, nare e'eᵽoatirã ᵽo'imajare nare ĩjiriyaᵽawa'ri. Nare tõᵽoberiwa'ri, Jasónre, suᵽabatirã ĩ'rãrimarã Jesúre ã'mitiriᵽẽaekarãte ĩᵽarimarã ᵽõ'irã ne'ewa'rika. Ikuᵽaka jãjirokaᵽi ĩᵽarimarãre nabojaeka:
—Ᵽablo, Silasᵽitiyika rĩkimakaja wejeareka rukubaka oka baataᵽaraᵽarã imarã. Mawejearãoka rukubaka baarĩ netayu. Ĩ'ĩ Jasón kiwi'iarã nare e'etoraᵽaki. Ĩ'rĩka Jesús wãmeikireka, “Iki kime ĩᵽi imatiyaiki”, ãrĩwa'ri maiᵽamaki Césarte jã'meka yi'ribeyurã nime,— niᵽamarãre narĩka.
I'sia oka ã'mitiriwa'ri i'sia wejeakarã, niᵽarimarãᵽitiyika jiamarĩa naro'si simaeka. “Mijare yija ja'atarika mija yaᵽaye'e, yijare mija waᵽaĩjibe”, narĩka Jasónrãkare. Suᵽa imarĩ ĩᵽarimarãre nawaᵽaĩjika.
Ᵽablorãkare Bereawejearã imataᵽaeka
10 Sarã'ika be'erõ'õ ñami Jesúre ã'mitiriᵽẽaekarã Ᵽablorãkare naᵽũataeka Bereawejearã. Torã eyatirã judíotatarãte rẽrĩriwi'iarã nakãkaeka. 11 Bereawejeareka imaekarã Tesalónicawejeakarãre jiibaji Ᵽablorãkare ã'mitiririyaᵽaekarã. Torã Jesúrika bojariroka kibojamaka jia jĩjimakaᵽi na'mitirika. Suᵽabatirã kire ã'mitiritirã, “¿Yaje Tuᵽarã oka ãñu uᵽakaja yijare kibojayu?”, ãrĩwa'ri Tuᵽarã majaroᵽũñu niarijarika. 12 “Rita sime kibojaika”, ãrĩwa'ri rĩkimarãja judíorãkare Jesúre yi'rika. I'suᵽakajaoka ĩ'rãrimarã judíotatamarĩrã imatiyairã ĩmirĩja, rõmijãᵽitiyika Jesúre yi'rikarã. 13 “Berearã Ᵽablote Tuᵽarãrika bojarikaroka bojayu”, ãrĩwa'ri majaroka Tesalónicakarã judíotatarãte ã'mitirika. I'sia ã'mitiriwa'ri naboebarika. Suᵽa imarĩ Bereawejearã a'ritirã ᵽo'imajare rukubaka naᵽuᵽajoarũjeka. Suᵽa imarĩ Bereawejeakarã Ᵽablote boebarikarã. 14 I'suᵽaka nimaeka ã'mitiriwa'ri, ñojimarĩji ĩ'rãrimarã tokarã Jesúre ã'mitiriᵽẽairã Ᵽablote riaᵽakirijerã e'ewa'rikarã. Silas, Timoteoᵽitiyika ᵽuri tuikarã, naka a'ribekaja. 15 Riaᵽakiakarã tu'aeyatirã waᵽuruᵽi Atenas wãmeika wejearã Ᵽablote ne'ewa'rika. Torã kire taritirã Berearã naᵽe'rika ate. Naka Ᵽablote majaroka ᵽũataeka, “Silas, Timoteoᵽitiyika ñojimarĩᵽañakaja ni'tarũ”, ãrĩwa'ri.
Atenawejearã Ᵽablote imataᵽaeka
16 Silare, Timoteoᵽitiyika ta'abaraka Atenawejearã ĩataᵽarĩ Ᵽablote a'rika. I'sia wejearã rĩkimaka waᵽuju imaja jẽrãka najiyiᵽuᵽayeeika ĩawa'ri ba'iaja kiᵽuᵽaritiyaeka. 17 Suᵽa imarĩ judíorãkare rẽrĩriwi'iarã Jesúrika Ᵽablote bojaeka judíotatarãte, suᵽabatirã judíotatamarĩrã imariᵽotojo Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽayeekarãte. I'suᵽakajaoka ĩ'rãrĩmi jariwa'ririmarĩaja wejeñe'metãji* turitaᵽarãte i'sirokajaoka Ᵽablote bojaeka. 18 Tokarã eᵽicureoskaka wãrũrimaja, suᵽabatirã estoicoskaka wãrũrimajaoka Ᵽabloka nokatotoeka. Jesús majaroka, suᵽabatirã reyakoᵽeriᵽotojo ate õñia kijariᵽe'rika majaroka nare kibojaeka. Suᵽa imarĩ ĩ'rãrimarã ikuᵽaka ãrĩkarã:
—¿Dakoakaka õrĩᵽũabeyukate i'suᵽaka jaiyu?— narĩka.
Aᵽerã ᵽuri:
—Aᵽeto wejeakarã najiyiᵽuᵽayeeroyirãreka kijaiyu je'e aᵽeyari,— narĩka.
19 Suᵽa imarĩ “Areóᵽago wãmeirõ'õrã dajo majaiari”, ãrĩwa'ri Ᵽablote ne'ewa'rika. Torã rẽrĩtirã imaekarã ĩᵽarimarãre ikuᵽaka ãrĩka:
—Mamaka majaroka mibojaika ã'mitiririka yija yaᵽayu. 20 Yija ã'mitirikoribeyua majaroka miwãrõyu. ¿Marãkã'ã ãrĩrika miwãrõyu? Yijare mibojabe ruᵽu,— kire narĩka.
21 Atenakarã, suᵽabatirã aᵽeto ka'iakarã torã imaekarã mamaka ᵽuᵽajoariroka ᵽuᵽajoabaraka jaikarã, aᵽea baabekaja. Suᵽa imarĩ mamakukukaka majaroka Ᵽablote bojarika na'mitiririyaᵽaeka.
22 Suᵽa imarĩ nawatoᵽekaᵽi mi'mirĩkatirã ikuᵽaka Ᵽablote nare bojaeka Areóᵽago wãmeirõ'õrã:
—Mija ã'mitiᵽe Atenareka imabayurã. Rĩkimaka jẽrãka jiyeka mija jiyiᵽuᵽayeemaka ñiayu. 23 Mija wejearã, turitaᵽabaraka jẽrãka jiyiᵽuᵽayeerĩ mija rẽrĩrijayurõ'õ rakakaja ñiataᵽaraᵽe. Ĩ'rãkõ'rĩmato ikuᵽaka ãrĩo'oekarõ'õ yitõᵽoraᵽe: “Õ'õ sime Maikoribeyukate jiyiᵽuᵽayeerũkirõ'õ”, ãrĩo'oeka simaraᵽe. Mija õrĩbeyuka majaroka yibojaerã baayu mae.
24 Ika ka'ia, ritatojo ika wejeareka ima ᵽo'ijiaekaki Tuᵽarã. Ritaja ika ka'iareka imarã, mabo'ikakurirã imarã ĩᵽamaki imarĩ, ᵽo'imajare baaᵽo'ijiaeka kire jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'iarãmarĩa kime. 25 Dika jariwa'ribeyua kiro'si. Kiro'si mabaarijitokoᵽeika yaᵽabeyuka. Iki imaki ritaja õñia maimarũkia mare ja'ataiki.
26 Mamarĩtaka ĩmirĩjite takaja Tuᵽarãte ᵽo'ijiaeka. Ikiᵽi ãrĩwa'riji ritaja ᵽo'imajatatarãte Tuᵽarãte kãrĩᵽoaeka. Ika ka'iarã rakakaja nimaokaro'si Tuᵽarãte nare ᵽibataeka kiyaᵽaeka uᵽakaja. Iki imaki “Ika ka'iareka nimarãñu, suᵽabatirã i'tojĩrã wejeareka õñia nimarãñu”, ãrĩrũkika. 27 I'suᵽaka Tuᵽarãte baaeka “¿Marãkã'ã Tuᵽarãte morĩjĩñu je'e?”, ᵽo'imajare ãrĩrũ ãrĩwa'ri. “Yire õrĩriyaᵽawa'ri yirirã ᵽo'imajare imarũ”, Tuᵽarãte ãrĩka. Kire morĩriyaᵽajĩkareka ᵽuri, yoerãmarĩaja Tuᵽarãte ime. Makaja imaki kime. 28 “Tuᵽarãᵽi ãrĩwa'ri õñia maime, marĩ'meyu, suᵽabatirã ika ka'iarã mare kimarũjeyu. Kimaberirikareka maimaberijããeka.”§ Ikuᵽaka ãᵽaraka ĩ'rãrimarã mijaro'si majarobojarimajare o'oeka: “Tuᵽarã makarã maime”, ãrĩwa'ri.* 29 I'suᵽaka simamaka “Ikuᵽaka kime Tuᵽarã”, ãrĩᵽuᵽajoawa'ri, ãtakaka, orokaka, ᵽlatakakaoka najiyiᵽuᵽayeerũkika ᵽo'imajare jia baaᵽo'ijiako'omakaja, Tuᵽarã makarã imarĩ “I'suᵽaka nabaaᵽo'ijiaeka ĩoiki Tuᵽarãte ime je'e”, marĩᵽuᵽajoaberijĩñu. 30 I'suᵽaka ᵽo'imajare jia õrĩᵽũabeririᵽotojo ba'iaja baaeka waᵽa Tuᵽarãte nare jẽñeberika ruᵽu. I'suᵽakamarĩa sime maekaka. Suᵽa imarĩ maekaka ritaja ba'iaja mabaaika ja'atarika Tuᵽarãte mare jã'meyu. 31 Ñamajĩ ba'iaja ᵽo'imajare baaika waᵽa kijẽñerũkirĩmi õrĩtiiki Tuᵽarã. Jia oyiaja baaiki imarĩ, nabaaeka takaja sawaᵽa nare kijẽñerãñu. Ĩ'rĩka kiwã'maekaki i'suᵽaka baarãki. “Reyakoᵽeriᵽotojo õñia Tuᵽarãte kire jariᵽe'rirũjeka simamaka Cristo imaki Tuᵽarãte wã'maekaki”, ritaja ᵽo'imajare ãrĩwãrũyu,— Ᵽablote nare ãrĩka.
32 Õñia jariᵽe'ririkakaka ã'mitiriwa'ri eebaraka Ᵽablote ĩ'rãrimarãre boiwã'imarĩka. I'suᵽaka nabaako'omakaja aᵽerã ᵽuri ikuᵽaka ãrĩkarã:
—Ate samijaiᵽe'arika ã'mitiririka yija yaᵽayu,— Ᵽablote narĩka.
33 Suᵽabatirã rẽrĩbaraka nimaekarõ'õᵽi Ᵽablote ᵽoritaᵽawa'rika. 34 Ĩ'rãrimarã kiuᵽaka ᵽuᵽajoatirã Jesúre ã'mitiriᵽẽaekarã. Ĩ'rĩka Dionisio wãmeiki naka imaekaki, Areóᵽago rẽrĩroyikarãkaki. Ĩ'rãko Dámaris wãmeikooka Jesúre ã'mitiriᵽẽaekako. Suᵽabatirã aᵽerãoka kire yi'rikarã naro'si.
* 17:17 En la plaza de la ciudad 17:18 Dioses de extranjeros 17:19 Una corte compuesta de jueces griegos para decidir, más que todo, questiones de religión o moralidad. § 17:28 En 600 a.C. el poeta griego Epimenides escribió esa poema en que alguien dijo estas palabras pensando en Zeus, el capitán de los dioses. * 17:28 Dos poetas griegos escribieron esta frase (300 a.C.) pensando en Zeus.