11
Iesu pispisi mi moletin xil usil sexien te sisen
Mat 6:9-13; 7:7-11
Vatei, Iesu de rute tei e di misis. E melele xa misis bus, moletin nan tei misisi bit, “Suv, pispisi mi xamem li usil sexien te sisen ixoni ngan taxa Sion Baptis tepispisi ni mi moletin nan xil.”
Ma Iesu biteni mi xil bit, “Melele xa musis, muhiteni imak muhit,
‘Hi Tamemem, hisom be eo e momal tengan musa merereen minuk.
Masis tengan mei uhe suv toto namem e ulaxat kuh xamem.
Usa anien li mi xamem
ipin te melengien xil vus.
Onaketeh ti mun nasa mi xamem ve holesok xil xa mapol ni tamal ti.
Upol ni ixoni ngan xa xamem mun di maketeh bos rilomun mi ngan xil xa di lapol misa mi xamem.
E onamaen sakpisien xil te xeih ti namei e nasak ni xamem munamot e tesaen.’ ”
Di, Iesu biteni mi moletin nan xil bit, “Vahit tei e xamim vahe tim sa tuneli e hilaep te vongien e vasisi vahit, ‘?Tuak, okila osa ti anien minou? Vengan xa timue tei nggo sotin bemei e tim savan, e anien tovuol tengan nasa ni mini.’
“E tuneli xa de nim vahit rilomun ni mini vahit, ‘!Ei, onasa polien ti minou! Puiteh mikoe ngamu, e inou del horamue navan xil mun di mapat ngamu madi vet namem. Ve rin ak, nasakras namea nasa neta tova minuk.’ Nabiteni mi xamim, tave ti neta xa ien ti tavei tengan vamea vasa ti anien minuk vengan xa xouk obe tunali, e vengan xa otave unoun ti tengan osisi, osisi, osisi vuma … xi imea e isa holesok xil vus minuk xa iem bei.
“Misak ni, nabiteni mi xamim xa xosxa iemim bei neta ngan, ma musis Hi ven e isa ni mi xamim. Xosxa mulang ni, ma mukameti. E xosxa murei puiteh ven, ma isah puiteh mi xamim. 10 Vengan xa ngan xil vus xa di lasis neta lihuri; e ngan xil xa lalang ni neta likameti; e ngan xil xa di larei puiteh, isah puiteh mi xil.
11 “Vahit xouk ove tata tei xa natumali misisuk tengan usa meseo tova mini vaa ni. ?Usa tetal xa misa mini? 12 Mu vahit natumali misisuk tengan usa rel tuto tei mini. ?Usa skopion tei mini xa mikila vatil vini? !E‑e, unapol ni ti namak! 13 Misak ni, mupusi xa xamim, tata xil, mukila musa neta xa bos mi horamue namim xil, neta sav xa mube moletin tesa xil te ut etan. E nabiteni mi xamim xa Tamemim e ut nesao bos mak mu mili xamim. Ve rin ak, melele xa musisi tengan vasa Ninin Eo mi xamim, isa ni vari.”
Rut moletin xil labit Iesu di pol del xeihen na Temat
Mat 12:22-30; Mak 3:20-27
14 Vatei, Iesu pus moletin tei xa be vut vengan xa ninin tesa da en e misak ni misakras vasepin. Ma Iesu minggol rati be relingi e moletin ak mei misepin sung. E vanut moletin xil xa lapusi latemanin ni. 15 E rut Farasi xil labiteni labit, “Moletin xai di nggol rerat ninin tesa xil ra moletin xil nggo xeihen xa Belsepul,* suv na ninin tesa xil iaxa di misa xeihen mini.”
16 E rut moletin sav ngan xil labit lisak pis Iesu, ma lasisi tengan vapol ni merekel tova vaxo ut nesao tengan vapisen ni xa xeihen na Hi di mini. 17 E Iesu mikil nenemien nae e biteni mi xil bit, “Xosxa moletin xil na suv toto tei di labae mi xil mun tang, ma xeihen na suv toto ak mei ihe neta sav tang. E xosxa moletin xil te vatimol tei tang di labae mi xil mun, ma his vatimol ak ikesae. 18 ?E xosxa ninin tesa xil na Belsepul di labae mi xil mun tang, ma ihur xat xeihen nan itep? Nabiteni mak vengan xa xamim, Farasi xil, mubiteni mubit inou di nanggol rerat ninin tesa xil nggo xeihen xa Belsepul di misa ni minou. 19 ?E xosxa vamak, ma midep mi moletin namim xil? ?Xil di langgol rerat ninin tesa xil ra moletin xil del xeihen na visi? Xil vari iaxa di lapisen ni xa naha xa di mubiteni tamal ti. 20 E xosxa di nanggol rerat ninin tesa ra moletin xil del xeihen na Hi, ma ngan ak di pisen ni xa xeihen te lelaxatien na Hi mistal tuei mi xamim.
21 “Belsepul nggoni silixin tei xa di miketeh xol nim man del holesok xil vus te vaeen nan tengan neta ti mei napangei holesok nan xil. 22 E melele xa moletin tei xa nggeih mak mu mili silixin ak mei mistal mini e bas tan ni, xi ileh rerat holesok xil te vaeen nan, itel holesok xil xa ladi e nim man. Reitin, ileh rerat vuol ni holesok nan xil e iseti mi moletin nan xil sung.
23 “Mak, ma ngan xil xa latamos ti vatel nou, xil di labae minou. E ngan xil xa latatutou ni nou ti tengan maleh viton moletin xil vaxoni sipsip xil, xil di langgol rerat xil laloh tasil ra nou.”
Iesu pispisi xa ninin tesa xa be reling moletin tei mikila mei ise xati mun
Mat 12:43-45
24 Di, Iesu biteni mi vanut moletin xil bit, “Melele xa ninin tesa be reling moletin tei, di ba mikapis e uruvuol tengan vakamet rute tova tengan vangel kuhi en. E xosxa takamet ti, ma ihiteni mi xi mun tang ihit, ‘Nitilomun nihe nim mavan xa natehe relingi natemei.’ 25 E melele xa itilomun imei, ma ikameti xa ladaveas tuei e nim ak, laling pilei holesok xil, e ninin tesav tovuol en. 26 Misak ni, xi iha e ileh ninin lu e he sav (7) xa lasa mak mu mili xi. E xil lihe nim, e ha liti en. Nim ak be moletin tei, e lisak ni meulien na moletin ak isa mak mu ili ngan xa teti en tetiamu.”
Iesu pispisi xa moletin xa pol nggusil sepinien na Hi ipus tuxolxatien na Hi e meulien nan
27 Melele xa Iesu di tamu misepin usil rin ak, atou tei xa de hilaep te vanut moletin xil mikei ba ni bit, “Hi isa tuxolxatien mi ninom xa telinguk e telaxat kuh xouk.”
28 E Iesu bit rilomun ni mini bit, “Hi isa tuxolxatien mi ngan xil mak mu xa di lalong sepinien na Hi e di lalong xati.”
Moletin xil lasis Iesu tengan vapol ni merekel tova xa lakila lake reitin en vaxo en
Mat 12:38-42
29 Melele xa vanut moletin xil mei labe holu, Iesu misepin mi xil bit, “Moletin xil te xosali ak lasa tang. Di lasis nou tengan nipol ni merekel tova xa lakila lake reitin e nou vaxo en. E ninapol ni ti merekel tova tengan lipusi. Tei takes vari iaxa lipusi xa ihe merekel xa testal mi Siona.§ 30 Merekel xa testal mi Siona tepisen ni xa sepinien xa Hi tesa ni mini tengan vahit mesen ni mi mol‑Nineva xil tehe reitin. E ixo sexien ak, Hi ipol ni ixoni mi Nat Moletin tengan vapisen ni mi moletin xil te xosali ak xa sepinien navan be reitin.
31 “E Melengien te Lepisien, moletin xil te xosali limea rilomun ra maten tengan Hi ilepis rin nae xil. E melele nen ak, Kuin te hal Siba xa tave Siu ti imeul mun, e xi ihit rat sexien tesa namim xil. Ipol ni mak vengan xa xi tekakao sotin temei tengan valong sepinien te metisouen na suv toto Solomon tetiamu. !E taxeak, tei xa eilep mak mu mili suv toto Solomon da xiak e xil di lasin ni! 32 E, e Melengien te Lepisien ak, moletin xil te hal Nineva mun xa latave Siu ti limei e lihit rat sexien tesa na moletin xil te xosali ak, vengan xa xil iaxa latehiles meulien nae melele xa latelong sepinien na Hi xa provet Siona tesa ni mi xil. !E taxeak, nabiteni reitin mi xamim xa tei xa mili provet Siona da xiak e xil latake reitin ti e sepinien nan e lataviles meulien nae ti!”
Iesu dei vole usil midep iaxa reitinen na Hi nggoni laet
Mat 5:15; 6:22-23
33 Di, Iesu dei vole tei mi xil bit, “Moletin tovuol xa vasahan laet, ti, vaha vasoso ni mu vakutaxole ni pesin tova. !E‑e! Melele xa misahan ni bus, poe ba misoxolen ni de kesao. Mak, ma melele xa moletin ngan xil lamei e nim lakila lapusi xa laet di mileluv e nim. 34 Metexir mun nggoni laet te tenbexir. Xosxa metexir bos, ma nggoni ngan xa meulien nar di e miehen e rakila rapus kil naha xa be reitin. E xosxa metexir bar, ma nggoni ngan xa meulien nar di e maluxoluken e rasakras rapus kil naha xa be reitin.* 35 Misak ni, xamim muxuxou kuhi xa meulien namim iti e miehen, e nati ti e maluxoluken. 36 Xosxa meulien namim di e miehen, e maluxoluken tovuol en, ma meulien namim ipolu ni miehen e mupus kil holesok xil vus.”
Iesu misepin nggeih xat Farasi xil del titsa xil te rae na Mosis ve sexien nae xil
Mat 23:1-36; Mak 12:38-40
37 Melele xa Iesu misepin bus, Farasi tei mei misisi tengan ha vaanien vatela e tim san. Ma Iesu be xalu lube tim san e dotan e vet te anien en nan. 38 E Farasi ak mitemanin melele xa pusi xa Iesu takas hen ti e ba dotan tengan vaanien. 39 Ma Suv Iesu biteni mini bit, “O reitin, xamim Farasi xil munggoni kap e pelet xa di lakas moten ni e hale tang, e vangite mumu nggoni tinemim xa polu ni nenemien te hokanen e holesok sav xil xa lasa. 40 !Xamim mube unu xil vari! ?Mutakil ti xa Hi xa tepol ni hale te moletin xil, xi vari iaxa tepol ni vangite mun? 41 E ihos mak mu xosxa musa oei xa de vangit kap e anien xa de vangit pelet mi ngan xil xa labe hoeo. Imak, ma meulien namim imese kuhi pe met Hi.
42 “Isa pupu mi xamim, Farasi xil, vengan xa pangasien xil xa imei e xamim ihe mahulong. Xamim di mungguxou kuhi tengan muhusil rae xil xa labe hokorong tang. Ve rin ak, di mubuli kuhi ni tutut uvei xil te kuk en tengan mukila muhur rat taet teni tengan musa ni mi Hi. E mutahusil ti rae xil xa labe mahulong nggoni sexien xa di mupisen eheien namim mi Hi e mi mosav xil. Momal mak mu tengan, itiamu, muhusil rae xil xa labe mahulong tengan mupisen sexien te eheien. E, itutou sung, iemim nabong ni ti tengan muhusil rae xil xa labe hokorong mun.
43 “Isa pupu mun mi xamim, Farasi xil, vengan melele xa mube nim xil te pispisien iemim bei tengan mutotan e von merereen na eilep xil. E melele xa mube von posen mun, iemim bei tengan moletin xil ti likes kuh xamim e ti limerere ni xamim. 44 Isa pupu mi xamim, vengan xa meulien namim tamese ti. Munggoni von tehinen xil xa lataling simeleleen ti vati en, xa moletin xil di lakakao sangas visali e latakil ti xa neta vutei bo di en.”
45 Titsa tei te rae na Mosis biteni mi Iesu bit, “Titsa, melele xa di osepin mak, di osep purun xamem mun.”
46 Ma Iesu biteni mi xil mun bit, “Isa pupu mun mi xamim titsa xil te rae na Mosis, vengan xa di muling xat rae xil holu xa meas da xat mar moletin xil. E xil lasakras lalehi. E di, iemim ti tavei tengan musa hemim vatutou ni xil tengan lalehi. 47 Isa pupu mun mi xamim, vengan xa di mupol kuhi ni tutut nim xil xa da xol von tehinen na provet xil, provet xil xa, tetiamu, avu namim xil vari latehas vin xil. 48 Reitin, xil latehas vin provet xil, e xamim di mupol ni nim te tehinen nae. Nggo sexien ak iaxa di mupisen ni xa mumae e nenemien na avu namim xil melele xa latehas vin xil. 49 Ngan ak nggoni naha xa Hi xa be metisou pupu tehiteni xa tehit, ‘Inou nisil provet xil e eloheoh navan xil liha mi moletin navan xil. E moletin navan xil lihas vin rute ngan xil e lisak purun tesav xil.’ 50 Ve rin ak, Hi isa pangasien mi xamim, moletin xil te xosali ak, vengan xa pusi xa hemim be muis ni re provet xil vus xa latehur sepinien na Hi e melele xa xi tepeas ni ut etan mei duxoh xosali, provet xil ak xa avu namim xil iaxa latehas vin xil. 51 Reitin mak nabiteni mi xamim, re moletin xil vus na Hi xa avu namim xil latehas vin xil di lasak ni hemim be muis, maten na Ebel ba teha vuma ... tetuxoh maten na provet Sakaraea xa latehas vini e hilaep te hor te sanien e Nim Eo na Hi. E Hi isa pangasien ve maten xil ngasen nae mi xamim vus te xosali ak.
52 “Isa pupu mun mi xamim titsa xil te rae na Mosis, vengan xa moletin xil labit lamei visal Hi e xamim di musoson ki te puiteh xa lakila laxo en tengan mei lakil Hi. !Xamim iemim ti tavei tengan muxo puiteh ak tengan ha mukil Hi, e di musikoe xol moletin sav xil mun xa iexil bei tengan laxo en e mei lakil Hi!”
53 Melele xa Iesu be reling nim te pispisien ak, titsa xil te rae na Mosis del Farasi xil, iexil mikat pupu ni ven. Misak ni, e melengien ak ba, xil latesak pisi tengan lasis Iesu ni holesok xil xa nggeih. 54 Xil laling nenemien nae labit lisak pis Iesu tengan isa sepinien tova mu ipol ni neta tova xa likila lital xati ven.
11:1 Luk 5:33 11:7 Mat 26:10; Luk 18:5; Kal 6:17 11:8 Luk 18:5 * 11:15 ‘Belsepul’ be his tei te xaren xa di lakes Temat ni xa koute teni be ‘Suv na angelu xil.’ 11:15 Mat 9:34 11:16 Mat 12:38; 16:1; Mak 8:11; 1Kor 1:22 11:20 Eks 8:19 11:22 Nim ak nggoni vole tei usil meulien na moletin tei xa nggoni moletin xa be vut. E melele xa Iesu bemei, misak ni mei meluv ra xeihen na Temat. 11:23 Mak 9:40; Luk 9:50 11:26 Melele xa Iesu misak ni moletin tei mei meluv ra xeihen na Temat, bos xa moletin ak imaen Ninin Eo mei ise xat meulien nan e ipol ni holesok xil xa isikoe xol meulien nan. Ixoni, ivuli Vanuvei Eo na Hi, inem usili e ilong xati; isis mi Hi; e imos itel moletin xil nan Hi vehakut. Imak, ma Temat e ninin tesa nan xil lasakras mun lamei lapurun meulien na moletin ak. 11:26 Sion 5:14 11:27 Luk 1:28,42,48 § 11:29 E Siona 1:17 e Siona 2:10, Hi tepol ni merekel texo sexien xa tesa meseo tei xa mahulong mei terom Siona xa teti e vang meseo ak melengien tol. Di, Hi tesak ni meseo ak teluh rat Siona xa temeul teta tehe suhon. Iesu di bit usil merekel xa xi imat ihe melengien tol, e ti, Hi i sak ni imea rilomun ra maten e imeul (Luk 24:7). 11:29 Mat 16:4; 1Kor 1:22 11:31 1King 10:1-10; 2Kron 9:1-12 11:32 Sion 3:8,10 11:33 Mak 4:21; Luk 8:16 * 11:34 Xosxa muke reitin e Iesu, ma meulien nar polu ni miehen e rapus kil reitinen na Hi. E xosxa ratake reitin ti en, ma meulien nar dit e maluxoluken. 11:37 Luk 7:36; 14:1 11:38 Mat 15:2 11:42 Lev 27:30 11:51 Sen 4:8; 2Kron 24:20-21 11:54 Luk 20:20