9
Jesús‑ni udhelhe ka benne rudhetinieha kini tsiake ugixxi'a gasina innabia Tata Do Yebáha ka benne
(Mt. 10:5-15; Mr. 6:7-13)
Jesús‑ni bottupe ka benne tsi'inu (12) rudhetinieha nna begwebie ke lo neda kini ebeake iyába ka espíritu xxegwi yu'u lati ka benne lhe ki ebeake ka isagwe yu'u latike lhe. Nianna udhelhe ke ki tsiake kixxi'ake gasina ki akake benne innabia Tata Do Yebáha ka benne lhe kini eyoinke ka benne rani lhe. Nianna ree ke:
―Bittu ichele bixa ixuinle neda: bittu dhen garroti gele, nigaba uja chuba gele lhe nigaba uja nu gole o dhenle belhiu lhe. Bittugaba uja chupa kwe xole. Gaxaba lhe'e yo'o isinle, niha‑ba gwaltse'e, edálibale nna eriale niha. Ganna lhe'e ttu yiesi abittu ulabikana le, gwaleria lhe'e yiesiha nna gwalukubi biste ni'ale kini nuha unna liina deki Tata Do Yebáha labí uyu'u lebie nu benkana.
Ka benneha nna biriake diake nna riteke lhe'e iyába ka yiesi to se'e itúba ka niha. Rigixxi'akanie ka benne ka tisa tse lhe reyoinke ka benne rani lhe.
Herodes‑ni binana ge Jesús‑ni
(Mt. 14:1-12; Mr. 6:14-29)
Herodes nu rinnabiaha, tti binana ge iyá nu ruin Jesús‑ni, nigaba a yuna bixa ulaba leni, kumu adí ka benne ráke deki Juan‑niba nuha chi beyaka benna lagwi ge ka benne chi uttiha. Attu chupake nna redenáke: “Elías‑niba nuná besia.” Adíke nna redenáke: “Ttu ka profeta use'e itú nu reha‑ba nuná chi beyaka bani.” Ttaka Herodes‑ni nna rana:
―Ki kwinaba neti udhelhaa uchúkana iki Juan‑ni, ¿núla ge nuná riyienti rinne xxattakana ganna?
De nuha nna Herodes‑ni yalhá re leni ilenna Jesús‑ni.
Jesús‑ni begobie gayu mili ka benne
(Mt. 14:13-21; Mr. 6:30-44; Jn. 6:1-14)
10 Tti beyeki ka apóstol udhelha Jesús‑ni, ka benneha nna utixxi'akanie bie bipaxa benke ata ugíakeha. Nianna suna labake dechebie nna beru'unake daka lo yu bisi ge lhe'esi Betsaida‑ni. 11 Ttaka tti bina adíru ka benne deki rebie niha, nianna dia ttebake gwanalhake bie. Labie nna gwa belabibe ka benneha, nianna rigixxi'anie ke gasina ki akake benne innabia Tata Do Yebáha lhe anágaba nna reyonie ka benne rani lhe.
12 Ttaka atti chi kwe ubisa‑na loeyya‑na, ubiga ka benne tsi'inu rudhetinieha (12) ata dueha nna ráke bie:
―Bedhelhala ka benne tupa nii kini eyyake lhe'e ka yiesi to‑na lhe lhe'e ka yo'o lhe'exxi ka nu sia abi'iba ka nii kini eya'anke lhe ki kilake nu goke lhe. Kumu ata se'eri'i‑ni yu bisiba nuní, labí bi tee nii.
13 Lee nna rabie ke:
―Lebi'iba gwalugwe ka benne‑ni nu goke.
Ka benneha nna ráke:
―Bi den ri'itu. Ne sunruba gayu ka yettaxtila nna chupa ka belha dentu. Laaruba ganna tsiabatu tayo'otu nu go iyá ka benne tupa nii.
14 Kumu ttiba ttu gayu mili anka ka benne biyúha. Jesús‑ni nna rabie ka benne rudhetinieha:
―Tsieyona (50), tsieyona ka benne‑na gwaluse'e ttu ttu dhi.
15 Aníha‑ba benke nna bese'eke iyá ka benneha. 16 Jesús‑ni nna bedaxxue gayu ka yettaxtilaha nna a chupa ka belhaha, nianna tti belhidha lobie yebáha nna begwebie ixkixaru len Tata Do Yebáha, nianna tti ulha'abie lhe'e ka benneha. Begwebie ka benne rudhetinieha kini kidhike ugweke ka benne tupa niha. 17 Iyába ka benneha utoke nna beyielalibakanie. Nianna bottuparulake a tsi'inu (12) sumi ka ro'o salha'a bexxaha.
Pedro‑ni rana Jesús‑ni: “Lu ankalu Cristu”
(Mt. 16:13-28; Mr. 8:27–9:1)
18 Ttu sá ttúba Jesús‑ni doe rilhapie tisa len Tata Do Yebáha. Niha‑gaba se'e ka benne rudhetinieha. Nianna tti unnaba tise ka benneha, rabie ke:
―¿Nú ra ka benne deki ankaa?
19 Lake nna bekabike, ráke:
―Ttu chupa ka benne ráke deki lu ankalu Juan benne begadi indaha. Attu a chupake nna ráke deki lu ankalu Elías. Adíke nna redenáke: “Ttu ka profeta use'e itú nu reha‑ba nuná, chi beyaka benna.”
20 Jesús‑ni nna rabie ke:
―Lebi'i nna, ¿núla rale deki ankaa?
Pedro‑ni nna bekabina, rana:
―Lu ankalu Cristu benne udhelha Tata Do Yebáha.
21 Ttaka Jesús‑ni nna bedha'an tsitsie, ree ke:
―Anuttu nu kixxi'enle.
22 Nianna tti ree ke:
―Neti benne daya yebáha, teeki tate xxattaa uyúa elha disa. Ka benneola geri'i‑ni lhe ka nu loni ge ka bixxudiha, lhe anágaba ka nu rule'ekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodha'an Moisés‑ni, ka nuha ku'uba ni'akani neti lhe uttibakana neti lhe. Ttaka ganna chi beyonna ubisiha nna eyaka benbaa.
23 Nianna tti ree iyába ka benneha:
―Ganna nuxa ttúle raka lele etenalhale neti, teeki eria iki eria lele, meskila bixa satele nna udaxxu kurusi gele ttu ttu sá nna etenalhale neti. 24 Kumu ttu benne ganna abittuba raka lebie bixa satebie de etenalhe neti, benneha nnittilee, delába labí aka ben benneha arlo Tata Do Yebáha. Ttaka benne eria iki eria lebie etenalhe neti meskila bixa satebie de etenalhe neti, benneha gwalálee arlo Tata Do Yebáha. 25 Kumu, ¿bí ixú nuha ganna ttixka nuxa ttu benne dhaabie uin gebie iyá nu se'e yiesi lo yu‑ni, delo nna la labe nnittie arlo Tata Do Yebáha? 26 Kumu ganna ttu benne ettunie kia lhe ettunie ge ka tisa kia‑ni lhe, anágaba neti benne daya yebáha, ettugabati gebie ganna chi dedáya lhe'e xiani kiaha lhe lhe'e xiani ge Tata kia do yebáha, lhe lhe'e xiani ge ka anjeli geeha lhe. 27 Neti gwalígati, ttu chupale ka nu se'ele nii nnanna, axtaliba ganna chi ilenle innabia Tata Do Yebáha, la'anialiba gattile.
Jesús‑ni tti due iki i'iyaha besea lobie
(Mt. 17:1-8; Mr. 9:2-8)
28 Iki de chi ute ttu xxunu ubisa unne Jesús‑ni nuha, nianna chebie Pedro‑ni lhe Juan‑ni lhe Jacobo‑ni lhe ugwapike iki ttu i'iya do niha kini ilhapie tisa len Tata Do Yebáha. 29 Laka dobie rinnebie len benneha nna besea lobie. Sitsi túba lhe rapi edha linníba lo xobie. 30 Nianna tti uka xxe chupa ka benne biyú unne lenke bie. Moisés‑niba nuha lenna Elías‑ni. 31 Ka benneha abi'iba ata se'ekeha yu'u chába xiani, nianna rinne lenke Jesús‑ni ge elhutti chi ga'anna satebie lhe'esi Jerusalén‑ni. 32 Pedro‑ni lhe a chupa ka benne se'e lenieha, yalhá chi daa bisiela loke, ttaka nna gwa udaabake use'e tennáke, nianna bilákanie xiani ge Jesús‑ni lhe ge a chupa ka benneha lhe. 33 Tti chi reru'una ka benneha ata du Jesús‑ni, nianna unne Pedro‑ni, rane:
―¡Gwen tte uka se'etu nii xa tata! Usiatu tsunna ka yo'o lhaga gele: ttu gelu nna ttu ge Moisés‑ni nna attu ge Elías‑ni nna.
Ttaka Pedro‑ni nna labí yuna bixa nuha rana. 34 Laka duna rinnenaha, nianna tti bebe ttu bea ata se'ekeha. Tti ute dákanie se'eke lhe'e beaha, nianna tti usikanie. 35 Lhe'e beaha nna biyien tsi'i ttu benne, unnebie ree:
―Benne‑ni anke Xi'inia lhe rakati gebie lhe. Ge benne‑ni gwaludo nagale.
36 Iki de chi biyienkanie tsi'i benne unneeha, la'ania nna a sunruba Jesús‑ni bilákanie due niha. Lake nna siiba ukake; lanú nu utixxi'akanie ge nu bilákanieha.
Jesús‑ni beyonie ttu nu kwiti yu'u ttu espíritu xxegwi latini
(Mt. 17:14-21; Mr. 9:14-29)
37 Attu dilaha nna tti beyadike iki i'iyaha dedáke, ixe juisiru ka benne biriake gwatsáke Jesús‑ni. 38 Lhe'e ka benneha sela ttu benne biyú nna unnebie idisa, ree:
―Biyúruttu nu kwiti kia‑ni xa tata maestru. Bichisilá ttúru nuní doti. 39 Ttu espíritu ge nu xxegwiha ra'ana latini lhe rukwesi'ana na lhe rukwalhana na lhe anágaba ribeagabana inda kuchina ro'oni lhe rigin xxattana na lo yu nna labí reriaxxina latini. 40 Chigaba unnabaa len ka benne rudhetinlu‑ni kini ebeake espíritu yu'u latin‑ni, ttaka labí udaake.
41 Jesús‑ni nna bekabie, ree ka benne rudhetinieha:
―¡Aalexa lebi'i, ka nu abí ria lele lhe abí du itá lele lhe! ¿Nukalila sa dhua len lebi'i lhe sa utto uchíaya nu ruinle lhe? Aní utá len nu kwiti gelu‑na.
42 Tti dia nu kwitiha ribigana ata du Jesús‑ni, nianna bedegu'una espíritu xxegwiha na lo yu nna bere xxattana na íyya. Ttaka Jesús‑ni nna bedhaka dise nu xxegwi yu'u lati nu kwitiha, nianna beyonie na. Nianna tti rabie tata geniha:
―Ne nu kwiti geluha du nii.
43 Iyába ka benne se'e niha nna bebanabakanie ge nu xxeni ra le Tata Do Yebáha.
Jesús‑ni redegixxi'abie attu libe deki teeki uttikane
(Mt. 17:22-23; Mr. 9:30-32)
Laka se'e iyá ka benneha rebanabakanie ge iyá nu ruin Jesús‑ni, labie nna ree ka benne rudhetinieha:
44 ―Gwaludo tsitsi nagale nu upeya le. Neti benne daya yebáha, teeki utekana neti lasi ná ka nu uttikana neti.
45 Ttaka lake nna labí rite dákanie bí ge nuha rinnebie, kumu Tata Do Yebáha labí chi begwelhe ki tte dákanie. Gwea nna rasigabakanie innaba tisake Jesús‑ni kini kixxi'e bixa diani nu reeha.
Jesús‑ni rigixxi'abie gasina dika uin ttu benne ra xxeniru lebie
(Mt. 18:1-5; Mr. 9:33-37)
46 Nianna udulokana rulisa luesikani ra luesikani:
―Delo iyári'i, ¿núri'i nuní ra xxeniru leri'i?
47 Ttaka Jesús‑ni nna ute dábanie nu rulaba lekaniha. Nianna tti bedaxxue ttu nuto nna bedúe na daka lhitte, 48 nianna ree:
―Benne ulabie nuto du‑ni de ria lebie neti, neti nuha ulabie lhe nuxaba benne ganna ulabie neti, benne udhelhe netiha nuha rulabie. Laxkala delo iyá ttele, benne abittu ra xxeni leeha, benneha‑la nuha anke nu ra xxeniru lebie.
Benne abittu rigu'u ni'abie ri'i, benneha nuha gwa due len ri'i
(Mr. 9:38-40)
49 Juan‑ni nna unnena, rana:
―Maestru, ri'itu chi bilentu ttu nu reki naa, tti rudettina lálu nna rebeana ka espíritu xxegwi yu'u lati ka benne. Ri'itu chi bentu usunatu kini abittu uinna aná, kumu de labí selana ri'i.
50 Ttaka Jesús‑ni nna ree na:
―Bittu usunale, kumu benne abittu rigu'u ni'e nu ruinri'i, gwa duba benneha lenri'i.
Jesús‑ni bedhaka dise Jacobo‑ni lenna Juan‑ni
51 Tti chi dabigana isia sá eyapi Jesús‑ni yebáha, nianna bebeki lebie tsie lhe'esi Jerusalén‑ni. 52 Lade'axa udhelhe ttu chupa ka benne diake nneruke. Ka benneha nna uta'ake lhe'e ttu yiesi re daka Samaria kini kilake gaxa eya'ane. 53 Ttaka ka benne Samaria‑ni labí uka leke ulabike bie, kumu de ute dákanie daka Jerusalén‑nila diabie. 54 Ka benne rudhetinieha nna, delába Jacobo‑ni lhe Juan‑ni lhe, tti bilákanie nu ukaha, nianna ráke bie:
―Tata, ¿si gwaka lelu uintu ki iginni gi daa yebáha ki utse'e loona kana?
55 Ttaka Jesús‑ni nna beyekie nna bedhaka dise ke. 56 Nianna dia ttebake lhe'e attu yiesi.
Ka benne raka leke sanalhake Jesús‑ni
(Mt. 8:18-22)
57 Laka yu'uke neda diake, nianna tti ra ttu benne Jesús‑ni:
―Tata, neti gwetenalhabaa kwinalu gaxaba tsialu.
58 Jesús‑ni nna bekabie ge benne unneeha, ree bie:
―Ka beda‑na siaba lisi ka nuná ata reta'akana lhe anágaba ka nu sia xxilakani reki lo be‑na siaba lixxu'in ka nuná ata rebiakana, ttaka neti, benne daya yebáha, labí do gaxa kixxa ikia.
59 Nianna tti redea Jesús‑ni attu benne:
―Utá, betenalha neti.
Benneha nna bekabie gebie, ree:
―Tata, begwelhaxa eya'aya takatsia tata kiaha. Iki deliba nuha nna tti itaa etenalhaa lu.
60 Jesús‑ni nna bekabie ge benneha, ree:
―Begwelha ka nu yatti‑na ukatsikana ka nu yatti gekinna. Lu nna ugweki utixxi'en ka benne gasina ki akake benne innabia Tata Do Yebáha ke.
61 Attue nna redee Jesús‑ni:
―Neti gwetenalhabaa lu xa tata, deba nna begwelhaxa eya'aya sachú tisaha ka benne se'e lhe'e lisiaha.
62 Jesús‑ni nna bekabie ge benneha, ree:
―Benne rudaxxue xan belasuha, ganna sa rodekiba loe rulannie daka kwe'ebie, benneha labí nu ixú anke ata rinnabia Tata Do Yebáha.