1 „Ärge mõistke kohut, et teie üle kohut ei mõistetaks. 2 Sest samasugust mõõdupuud, mida kasutate teiste üle kohtu mõistmiseks, kasutatakse ka teie üle kohtu mõistmiseks ning selle mõõduga, millega teie teistele mõõdate, mõõdetakse ka teile. 3 Miks sa näed pindu, mis on su venna silmas? Kas sa ei näe palki, mis on su enda silmas? 4 Kuidas sa saad öelda oma vennale: „Luba, ma võtan selle pinnu su silmast välja“, kui su enda silmas on palk? 5 Sa oled silmakirjalik! Kõigepealt kaota palk oma silmast. Siis oled võimeline selgelt nägema, et võtta oma venna silmast pind välja.

6 Ärge andke koertele seda, mis on püha. Ärge visake pärleid sigadele, et sead ei tallaks neid jalge alla ning koerad ei pöörduks ega ründaks teid.

7 Paluge, ja teile antakse; otsige, ja te leiate; koputage, ja teile avatakse.* 8 Igaüks, kes palub, see saab; kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse. 9 Kas keegi teist annaks oma pojale kivi, kui ta küsib leiba? 10 Või annaks talle mao, kui ta küsib kala? 11 Niisiis, kui isegi teie, kes olete kurjad, oskate anda häid asju oma lastele, kui palju enam annab teie taevane Isa häid asju neile, kes teda paluvad.

12 Käitu teistega nii, nagu sa tahad, et nemad sinuga käituksid. See võtab kokku seaduse ja prohvetid. 13 Minge sisse kitsast uksest. Sest avar on uks ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja sellel teel käivad paljud. 14 Kuid kitsas on värav ja raske on tee, mis viib ellu, ning selle leiavad vaid vähesed.

15 Olge valvel valeprohvetite suhtes, kes tulevad lambanahas, kuid kes seesmiselt on tigedad hundid. 16 Te tunnete nad ära nende viljast.† Kas kibuvitstest saadakse viinamarju või ohakatest viigimarju? 17 Niisiis, iga hea puu annab head vilja, samas halb puu annab halba vilja. 18 Hea puu ei saa anda halba vilja ja halb puu head vilja. 19 Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle. 20 Niisiis, te tunnete nad ära nende viljast.

21 Mitte igaüks, kes ütleb mulle: „Issand, Issand“, ei saa taevariiki; saavad ainult need, kes täidavad mu taevase Isa tahet. 22 Paljud ütlevad mulle viimsel kohtupäeval: „Issand, Issand, kas me ei kuulutanud sinu nimel prohvetlikult, kas me ei ajanud sinu nimel välja kurje vaime, kas me ei teinud sinu nimel palju imetegusid?“ 23 Siis ma ütlen neile: „Ma ei ole teid kunagi tundnud. Minge minu juurest ära, teie, kes teete kurje tegusid!“‡ 24 Igaüks, kes kuuleb minu sõnu ja teeb nende järgi, on nagu arukas mees, kes ehitas oma maja tugevale kaljule. 25 Sadas paduvihma, tekkis üleujutus ja vali tuul puhus vastu maja, kuid sellega ei juhtunud midagi, sest selle aluseks oli tugev kalju. 26 Igaüks, kes kuuleb minu sõnu, aga ei tee nende järgi, on nagu rumal mees, kes ehitas oma maja liivale. 27 Sadas paduvihma, tekkis üleujutus ja vali tuul puhus vastu maja ning see varises, kukkus täiesti kokku.“

28 Kui Jeesus lõpetas nende teemade selgitamise, oli rahvas tema õpetusest hämmastunud, 29 sest ta õpetas nagu see, kellel on võim, mitte nagu nende vaimulikud õpetajad.