8
1 Suured rahvahulgad järgisid Jeesust, kui ta mäelt alla tuli.
2 Üks pidalitõbine lähenes talle, tuli ja kummardas teda ning ütles: „Issand, kui sa tahad, palun tervenda mind!“
3 Jeesus sirutas käe ja puudutas teda sellega. „Ma tahan,“ ütles ta. „Saa terveks!“ Mees sai kohe pidalitõvest terveks.
4 „Vaata, et sa kellelegi ei räägi,“ ütles Jeesus talle. „Mine ja näita ennast preestrile ning vii avalikuks tõenduseks ohver, mida Mooses käskis.“
5 Kui Jeesus jõudis Kapernauma, tuli tema juurde sadakonnaülem ja palus abi:
6 „Issand, mu sulane on kodus pikali ega suuda liigutada. Ta on kohutavas piinas.“
7 „Ma tulen ja teen ta terveks,“ vastas Jeesus.
8 Sadakonnaülem lausus: „Issand, ma ei ole ära teeninud, et sa mu kodu külastaksid. Ütle lihtsalt sõna ja mu sulane saab terveks.
9 Sest ma ise olen ülemate võimu all, kuigi ka minu käsutuses on sõdureid. Kui ma käsin üht: „Mine!“, siis ta läheb. Kui käsin teist: „Tule!“, siis ta tuleb. Ma ütlen oma sulasele: „Tee seda!“, ja ta teeb seda.“
10 Kui Jeesus kuulis tema sõnu, oli ta jahmunud. Ta ütles neile, kes teda järgisid: „Ma ütlen teile tõtt: ma pole sellist kindlat usku leidnud kusagil Iisraelis.
11 Ma ütlen teile, et palju tulevad idast ja läänest ning istuvad taevariigis koos Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga.
12 Aga kuningriigi pärijad heidetakse välja äärmisesse pimedusse, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.“
13 Siis ütles Jeesus sadakonnaülemale: „Mine koju. Kuna sa uskusid, et see võib toimuda, siis on sinu palutu täide läinud.“ Sulane sai terveks selsamal hetkel.
14 Kui Jeesus jõudis Peetruse koju, nägi ta, et Peetruse ämm oli kõrge palavikuga voodis haige.
15 Jeesus puudutas naise kätt ja palavik lahkus temast. Naine tõusis üles ja hakkas talle toitu valmistama.
16 Kui saabus õhtu, tõid paljud Jeesuse juurde neid, kes olid kurjadest vaimudest vaevatud. Jeesus käskis vaime ja sundis nad lahkuma ning tegi terveks kõik, kes olid haiged.
17 Nii täitus see, mida prohvet Jesaja ütles: „Ta tervendas meie vaevused ja vabastas meid meie haigustest.“
18 Kui Jeesus nägi enda ümber kogunenud rahvahulka, andis ta korralduse, et nad läheksid järve teisele kaldale.
19 Üks vaimulikest õpetajatest lähenes talle ja ütles: „Õpetaja, ma tahan järgida sind kõikjale, kuhu sa lähed!“
20 „Rebastel on urud ja metslindudel pesad, kuid inimese Pojal ei ole kohta, kus ta saaks pikali heita ja puhata,“ lausus Jeesus talle.
21 Üks teine jünger ütles Jeesusele: „Issand, las ma lähen kõigepealt ja matan oma isa.“
22 „Järgi mind! Jäta surnud oma surnuid matma,“ vastas Jeesus.
23 Siis astus Jeesus paati ja tema jüngrid läksid temaga koos.
24 Äkitselt puhkes äge torm ja lained lõid üle paadi, kuid Jeesus magas edasi.
25 Jüngrid läksid tema juurde ja äratasid ta üles. „Päästa meid, Issand! Me upume!“ karjusid nad.
26 „Miks te nii hirmul olete? Miks on teil nii vähe usku?“ küsis ta neilt. Seejärel tõusis ta püsti ning käskis tuulel ja lainetel vait jääda. Kõik jäi täiesti rahulikuks.
27 Jüngrid olid hämmastunud ja ütlesid: „Kes ta küll on? Isegi tuul ja lained kuulavad tema sõna!“
28 Kui ta jõudis teisele kaldale, gadaralaste piirkonda, tulid talle surnuaia poolt vastu kaks kurjadest vaimudest vaevatud meest. Nad olid nii ohtlikud, et keegi ei julgenud seda teed käia.
29 Nad karjusid: „Mis on sul meiega tegemist, Jumala Poeg? Kas tulid meid enneaegu vaevama?“
30 Eemal oli söömas suur seakari.
31 Kurjad vaimud anusid teda: „Kui sa ajad meid välja, saada meid seakarja sisse.“
32 „Minge!“ käskis Jeesus. Kurjad vaimud lahkusid meestest ja läksid sigade sisse. Kogu kari jooksis järsust mäenõlvast alla merre ja uppus.
33 Seakarjased jooksid minema. Nad läksid linna ja rääkisid seal rahvale kõigest, mis oli toimunud, ja sellest, mis oli juhtunud kurjadest vaimudest vaevatud meestega.
34 Kogu linn tuli välja Jeesusele vastu. Kui nad ta leidsid, palusid nad tal nende piirkonnast lahkuda.