19
OYesu nʼoZaakayo
Awo oYesu nʼabeyabbaire nabo ni baingira omu kibuga e Yeriko, era nga babita nzira. Omu kibuga oomwo mwabbairemu omusaiza eriinalye bati Zaakayo eyabbaire omukulu wʼabasolooji ba musolo era nga musuni. Omusaiza oyo yatakire okumanyica oYesu, neye olwʼobumpibwe nandi nʼayezya okumubona olwʼekiyindi kyʼabantu. Kale nʼairuka nʼasaliza omu maiso oYesu egiyabbaire alungama, kaisi era nʼaniina oku musaale omusikamooli, ayezye okubona oYesu.
OYesu oweyatuukirewo, nʼalola e ngulu oku kisaale, kaisi nʼamukoba ati, “Zaakayo, oniinuke mangu olwakubba olwatyanu nteekwa okubba mugeniwo.” Kale oZaakayo nʼaniinukirawo, era nʼayaniriza oYesu e ika nʼeisangaalo.
Awo, abantu owebaboine ngʼoYesu ayabireyo, bonabona ni batandiika okwezuluguma nga bakoba bati, “Ayabire kucaala wʼoodi akola ebibbibibbi.”
Neye oluzwanyuma oku lunaku oolwo oZaakayo nʼayemerera, nʼakoba oMusengwa ati, “Musengwa, aale atyanu ndi kugabulamu akati ebintu byange, kaisi ekitundu ekimo nkigabire abadoobi. Era obanga waliwo ogunalyakire, nʼamwiriryawo emirundi eena.”
Awo oYesu nʼakoba ati, “Olwatyanu obulokole bwingiire omu nyumba munu olwakubba onu onyere aanu yena mwizukulu wa Ibbulaimu. 10 Kaisi era nʼoMwana wa Muntu yaizire kunoonia nʼokulokola baabo ababbaire bagotere.”+
Olugero lwʼabagalama eikumi
(Mat 25:14-30)
11 Awo nga bali kuwulira ebyo, oYesu ni yeeyongera na bagerera olugero olwakubba yabbaire kumpi nʼe Yerusaalemi, era egibabbaire baseega bati obwakabaka bwa Kibbumba bwabbaire bwa kubbaawo nga yankatuukayo. 12 Kagira yabagereire ati, “Wabbairewo omuntu owʼekitiisya eyaabire omu kyalo ekyʼe yala okumusuuca okabaka, kaisi aire. 13 Kale nʼayetaku abagalamabe ikumi, kaisi nʼawa buli muntu empiiya egibeeta bati mina.* moiza moiza, nʼabakoba ati, ‘Musuubuulenge omu mpiiya ginu paka owenaliira.’
14 “Neye abʼomu kyalokye babbaire tibamutaka era ni batuma abakwenda okumusenjaaku baabe eedi egiyabbaire ayaba, bakobe bati, ‘Titutaka oyo okubba kabaka waiswe.’
15 “Neye iye era oweyatuukire eedi, bamusuucirye kabaka era nʼaira. Kale awo oweyairire nʼalagira okumwetera abagalama badi abeyabbaire awaire empiiya, abone amagoba agebabbaire basuniremu.
16 “Eyasookere yaizire nʼakoba ati, ‘Musengwa, empiiyagyo, gireetere amagoba gʼemina ikumi.’
17 “Kale nʼamukoba ati, ‘Weebale ino iwe omugalama omusa. Ngʼowewabbaire omwesigwa omu kintu ekityai kinu, nkuwaire obwezye okufuga ebibuga ikumi.’
18 “Awo owokubiri nʼaiza, nʼakoba ati, ‘Musengwa, empiiyagyo gireetere amagoba gʼemina itaanu.’
19 “Kale oMusengwawe nʼamukoba ati, ‘Iwe nkuwaire okufuga ebibuga bitaanu.’
20 “Awo omugalama ogondi nʼaiza, iye nʼakoba ati, ‘Musengwa, empiiyagyo nginu, era nʼagibisire kusani nga mbiringe omu kiwero. 21 Nakolere ntyo olwakubba nakutiire engeri egyoli omuntu omugosi. Iwe otwala nʼekinandi notaganira, era oli ooti mulimi akesa ekinandi nʼasiga.’
22 “Kale omusengwawe nʼamukoba ati, ‘Iwe omugalama akola ebibbibibbi, njaba kusinzirira ku byotumwire okukusalira omusango. Mbona ngʼomaite, aale tiwamaite oti ndi muntu mugosi, atwala nʼekinandi ni ntaganira, era akungula nʼekinandi ni nsiga? 23 Aale kale lwaki empiiya gyange tiwagikoopere abasuubuuzi, kaisi nze nga njirire ni ngisyomayo nga kuliku nʼamagoba?’
24 “Kale nʼakoba ababbaire beemereire aawo ati, ‘Mumutooleku emina eyo egyali nayo, mugiwe oodi aali nʼemina gidi eikumi.’ 25 Neye ibo ni bamukoba bati, ‘Musengwa, oodi iye aali nagyo egindi ikumi mbeereri!’
26 “Awo omusengwa waabwe nʼairamu ati, ‘Mbakobera nti buli aali nabyo balimwongeraku nʼebindi, kaisi oyo abula, balimutoolaku nʼakatyayi kadi akebalibba bamuwaire.+ 27 Kale atyanu abalabe bange ibo etibantakiirye okusuuka kabaka waabwe, mubaleete aanu, era mubaite nga mbona.’ ”
OYesu bamwaniriza omu kitiisya ekyʼamaani
(Mat 21:1-11; Mak 11:1-11; Yok 12:12-19)
28 Awo oYesu oweyamalire okutumula ebyo, ni yeeyongerayo nʼayaba paka e Yerusaalemi. 29 Awo, oweyabbaire ngʼali kumpi okutuuka e Bbesufaage nʼe Bbesaniya, ebiri oku lusozi olubeeta oLusozi olwʼeMisaale eMizaituuni, nʼatuma babiri oku beegibe ngʼabakoba ati 30 “Mwabe omu kitundu ekyo ekiri omu maiso aawo era owemwabba mwankaingira muti, mwabona ompunda omutomuto ogubatatyamangaku ogubasibire awo. Mumuteere era mumuleete aanu. 31 Owewabbaawo ababuulya ati, ‘Lwaki mumuteera?’ Mwamwiramu muti, ‘OMusengwa niiye amwetaaga.’ ”
32 Awo abebatumire ni baaba, era ni bamwajirya ngʼoweyabbaire ababakobere. 33 Kale owebabbaire nga bateera ompunda, abananyere ni bababuulya bati, “Inywe, lwaki muteera ompunda oyo?”
34 Ibo ni bairamu bati, “OMusengwa niiye amutaka.” 35 Awo ni bamuleetera oMusengwa oYesu, era owebamutuucirye ni bamwalaku ebizibaawo byabwe, kaisi ni baniinisyaku oYesu ayabireku. 36 Abantu baabanga baala omu nzira ebizwalo byabwe oYesu ngʼabitaku ngʼali oku mpunda.
37 Awo oweyabbaire ngʼayatira okuserengeta okuzwa oku lusozi olwʼemisaale emizaituuni, ekiyindi kyonakyona ekyʼabeegibe ni kitandiika okuwuuja oKibbumba nʼeigono eryʼamaani nʼeisangaalo olwʼebyewunyo byonabyona ebibabbaire baboine.
38 Bembanga bati, “Wʼenkabi okabaka oyo aiza omu liina lya Musengwa oKibbumba!
Eidembe libbe omwigulu,
nʼekitiisya kibbe eeri oKibbumba aali omwigulu.”+
39 Neye abamo oku Bafalisaayo ababbaire omu kiyindi ni bakoba oYesu bati, “Musomesya, okaawukire abeegibo basirike.” 40 OYesu nʼairamu ati, “Mbakobera nti singa banu basirika, amabbaale igo gaceera.”
OYesu akunga olwa Yerusaalemi
41 Awo oYesu oweyabbaire ngʼali kumpi nʼekibuga kyʼe Yerusaalemi era ngʼakirengera, nʼakunga olwʼabantu baayo, 42 ngʼakoba ati, “Aale inywe nywena abantu bʼe Yerusaalemi singa kadi luceire nga mumanyicirye ekyo ekyezya okubaleetera eidembe! Neye paka atyanu kibebisireku. 43 Ekiseera kyalituuka abalabe baanywe ni babasitaku olukita, kaisi ni babeeruguulirirya era ni babaziga okuzwera buli wantu. 44 Balibamalirawo nakimo era paka nʼabaana baanywe. Era mpaawo eibbaale kadi limo eryalisigala nga lyombeke oku liinaye, olwakubba timwamanyicirye ekiseera oKibbumba ekiyaiziireemu okubalokola.”
OYesu abbinga abatundira omu Yeekaalu
(Mat 21:12-17; Mak 11:15-19; Yok 2:13-22)
45 Kale oYesu oweyatuukire, nʼaingira omu luuga lwʼeYeekaalu era nʼatandiika okubbingamu ababbaire batundiramu ebintu. 46 Yabakobere ati, “Bakiwandiikire bati, ‘Enyumba yange yaabbanga nyumba ya kusabiramu, neye inywe mugisuucirye mpuku yʼabanyagi omu beebisa.’ ”+
47 Oluzwanyuma lwʼebyo, buli lunaku oYesu yayegesyanga omu Yeekaalu. Neye abakabona abakulu nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa, nʼabantu abakulu abandi omwigwanga, nga bagezyaku okusala amalabuki gʼokumwita.+ 48 Cooka tibasunirewo engeri yonayona, olwakubba abantu badi abandi bonabona babbaire bamweruguulirirye nga bamuwulisisya ino nʼeiganyi.
+ 19:10 19:10 Mat 18:11 * 19:13 19:13 Mina emoiza yenkanankananga empeera yʼomupakasi eyʼemyeri misatu. + 19:26 19:26 Mat 13:12; Mak 4:25; Luk 8:18 + 19:38 19:38 Zab 118:26 + 19:46 19:46 Isa 56:7; Yer 7:11 + 19:47 19:47 Luk 21:37