9
Sol e sangikis.
1 Lo sumbiing a, bala e Sol e tuntun tikin uwa ma ka rawas tikin una paketmet ire fan disaipel ke Taufi. I ka la use paklure fam pris,
2 ka la gatmo use fam pas wilo fam felun nining ina Damaskus, usi ini eu sikse re ti antamat, tam gelefin gii ri ka usi e sal ke Yesus, i eu kawe ri ma ku kep ri, ri ku la ilo rerek ina Jerusalem.
3 Biing i e fespuek fatat una Damaskus, saupesak anten tinglo balambat ka sosok liflifti.
4 I ka luut ulo nal ma ka ongni e angkiimkiim a neng e kaltu e war singi, “Sol, Sol! Usi e tamu o ka bero i yau?”
5 Ma Sol ka koso, “Kaltu bakir, o se?”
Ma angkiimkiim a ka koso, “Yau Yesus, se a o ka berbero ini.
6 Ma gii on matet ma o ku la ilo siti. Tikas e mu la peteng tifo ine fan mok o samusu gow.”
7 Tongge ri mimi lala nami e Sol, ri titi wa ma ri ka la tek borong sok. Ri ongni e angkiimkiim a neng e gongon, sakle ri tibi par tikas.
8 Sol e matet tinglo nal ka ipki e wanmata, sakle i e tibi fasi una par timok. Iya ri ka su puse na limow, ri ka kaulek una Damaskus.
9 Wanmata e baf lo e tuul e biing, e tibi en ma e tibi in.
10 Nenge disaipel e melmel una Damaskus, asow gii Ananaiyas. Ulo mok e ngo are numbiil, Taufi e tau ini aregii, “Ananaiyas!” Ma i ka koso, “Taufi, yau gii.”
11 Ma Taufi ka war singi, “Matet o ku la ilo fel ke Judas ilo sunsal asow gii, Sal Riis. O ku la gatom use kaltu tingna Tarsus ri fotngi ini Sol, le i e melmel ka nining.
12 Ma ulo mok e ngo are numbiil, Sol e sau pari e kaltu asow gii Ananaiyas, e fespuek ka sa tow e limow ulo, una gow e wanmata ku par mil.”
13 Ma Ananaiyas ka koso, “Taufi, ya sam ongni e fan warwar fuunfuun lo kaltu gii. I e gow e fan sinang e tibi riis una bero ire tongge riis kiam ina Jerusalem.
14 Ma gii, i e kepe rawas singre fam pris lamlam, una kepre tongge gii ri ka nining ma ri ka taungeni e asam, wilo rerek.”
15 Safle Taufi e peteng aregii tife Ananaiyas, “On la! Kaltu gii, ya sam sikii ini ku ta kaltu na mus kiang. Usi ini i eu sesuupuek ine asang tifre fan Jentael, fang king keri ma tifre tongge tingna Israel.
16 Yau fanangsi ine fan mara mafet ma fan ongker i e samusu kepe nafow e asang.”
17 Wimi Ananaiyas e la, ka la kaulek ulo bala fel, ka la tow e limow ulo Sol ma ka war singi, “Tuaklik Sol, Taufi Yesus lewa ka puek talo o ulo sal lo biing o sa la wi wagii, i gii ka tule yau usi o, usi ini o ku par mil, ma o ku fuunuf ine Tangwa Riis.”
18 Ma saupesak mok e ngo are ampinun ngow ka luut tinglo wanmata e Sol, ma ka fasi una par mil. Ma i ka matet ka kepe amfagu tarawen.
19 Ma wimi ini i e sam en, i e kep famila e rawas kia.
Sol una Damaskus ma una Jerusalem
Sol e bi melmel lo fanenger fam biing tura fan disaipel una Damaskus.
20 Ma ka la sekit ulo bala fam felun nining kere fan Juda ma ka tofnge una fabenge singri ini, Yesus e ta Sikow e Deo.
21 Tongge nano a ri ka ongni e fan warwar ke Sol, ri kuufsak tikin ma ri ka war aregii, “Kaltu gii lewa ka bero ire tongge ri nining lo asow e Yesus una Jerusalem. Ma i e sa puek gii, una sa kepri are tongge ilo rerek tifre fam pris lamlam.”
22 Safle fan warwar ke Sol e fespuek rawas tibom, ma ka peteng ten tifre fan Juda, ri melmel ina Damaskus, ma ka peteng tikin tifri ini Yesus e ta Kristus. Ma ri am tibi la koso e ti sunwar.
23 Fam biing fuunfuun e sam la, ma fan Juda ri ka kiis tiim ma ri ka poktuui usi,
24 sakle Sol e sam ong lo fagati keri. Ampanambiing ma ansiat fan Juda ri efefe ini ulo fan matmatangkon lo siti, una paketmet ini.
25 Sakle lo neng e panambiing tongge na ususi e Sol ri sengi ulo kes, ma ri ka fauli tinglo windou lo balo e lifti e siti.
26 Lo biing e la puek una Jerusalem, i e tofo una tiim tura fan disaipel, safle ri nano ri tiin sokeni. Ri tibi titinge lo, ini i e sam ta disaipel tikin.
27 Sakle Barnabas e onu ka la tafu tifre fan apostel. I ka seseng tifri ini are, Sol e pari e Taufi ulo sal, ma ini Taufi e tow e fan warwar tifi. Ma i ka seseng ming, ini are, Sol e fabenge rawas ine asow e Taufi una Damaskus ma e tibi soke.
28 Iya Sol ka melmel tura ri ma ka fes fawet una Jerusalem. I e tibi soke, e su rawas una sesngeni e sunwar lo Taufi.
29 I e warwar tiim tura fan Juda ri parfat lo kinen tingna Grik ma ka fatinge tura ri. Sakle ri kukseni una paketmet ini.
30 Biing tongge na titinge ri ong lo mok gii, ri onu ka la una Sisaria ma ri kam tuleni ka la una Tarsus.
31 Tongge tinglo sios ilo male kiruur ina Judia, Galili ma ina Samaria ri melmel na fefeal ulo siaro. Ma lo faules ke Tangwa Riis, e farawasnge ri, ri ka la fuun tikin iyat iri famu ma ri ka usi e fan sinang una ta ri tikin tife Deo.
Ainias ma Dokas
32 Biing Pita e fes fawet ulo mara male, i e la una la fu lo re tongge ke Deo una Lida.
33 Ma ulo male a, i e pari e kaltu ri fotngi ini Ainias e dol, usi tutuow nano ri met. I e su ngongo ulo ngiin lo e wal na matamfaim.
34 Ma Pita ka war singe Ainias, “Yesus Kristus e faliunge o. On matet, o ku terngeni e kem ngiin.” Ma saupesak i ka matet.
35 Ma tongge nano tingna Lida ma tingna Seron ri ka pari ma ri ka mil use Taufi.
36 Ma una Jopa e mel e disaipel e ta fefin. Asow gii Tabita ma lo warwar Grik ri fotngi ini Dokas. Lo fan mara biing i e gowgow e konona fam faim una ules re fan sasngal.
37 Lo sum biing a i e kepe anminse, ka met. Ri ka gua e pinumfow ma ri ka towfu ulo bala su uiyat lo fel a.
38 Taon Lida e su fatat sak wina Jopa, iya biing fan disaipel ri ong ini Pita e ta una Lida, ri tuleni e e u e neng lo ri usi ru ka la peteng tife Pita aregii, “Kiskam Pita, on sa la saupe usi kemem.”
39 Pita ka matet ma ka la nami ru. Ma sumbiing ri la puek, ri onu ka la ulo sum fel uiyat. Fan makos nano uwa, ri fatie liflifti e Pita ma ri ka fafatengse ma ri ka fanfanangsi ine fang kolos ma fang kael gii Tabita ka sosok, lo biing i e melmel uwa tura ri.
40 Pita e uun suu ire tongge nano tinglo sum fel a, ma ka kiis pukungkek, ma ka nining. Kala i ka didiu ka par use fefin a ka met ma ka war, “Tabita on matet!” Ma fefin a ka ipki e wanmata ma biing i e pari e Pita, i e matet sekit ka la kiis.
41 Pita e puse lo limow ma ka famtete ka ti. Kala ka tau ire tongge na titinge tiim tura re fan makos, ma ka tow e Lida tifri, usi le e sam liu mil.
42 Sinseng lo mok na tibou fuut Pita e gow e omseni kiruur e male na Jopa, ma tongge fuunfuun ri ka titinge lo Taufi.
43 Pita kabi melmel una Jopa lo tanga biing tura kaltu ri fotngi ini Saimon. I e ta kaltu una terterngeni e pinpinumfom buuluumakau.