8
1 Sese sinang ri gow lo Stiwen, na mata e Sol, ulo bala e su a-uu lo.
Tongge ri titinge lo Yesus ri kepe mafet ma ri ka fes fafalek.
Lo biing a ri ka pakti e Stiwen, ri bero ine sios una Jerusalem, ma tongge titinge, ri nano ri ka la falek una Judia ma una Samaria. Sakle fan apostel ri mel sok una Jerusalem.
2 Fa lo re tongge ri usi e sinang Deo e bura, ri ka kepe Stiwen ri ka la ofo, ma ri ka fatengse bakir tikin usi.
3 Safle Sol e tofnge una bero ine sios. E kau ulo bala fam fel ka tatfe suusuu ire antamat ma gelefin ka taufri ulo rerek.
Filip una Samaria.
4 Tongge titinge gii ri ka fin falek, ri sesngeni e konona sunwar tifre tongge ulo fan male gii ri ka la ulo.
5 Filip e la ulo siti ina Samaria, ma ka sesngeni e konona sunwar lo Kristus tifri.
6 Tongge fuunfuun ri ongni e fan warwar ke Filip, ma ri ka pari e fan mok na tibou fuut e gow, ma ri ka tange fakausi e balbaluri una ongni e fan warwar i e sesngeni tifri.
7 Ri pari e Filip e tii ine fan tangwaner saksak ulo re fa fuunfuun. Fan tangwaner a ri ka la kaung bakir sak ma ri ka la tinglo ri. Ma fa ri dol, ma fa kekekri e sak, ri liu mil.
8 Ulo siti a tongge ri fefeal bakir tikin.
Saimon kaltu na bilbilse
9 Ting famu e mel e kaltu asow gii Saimon. I e sau fafaimngeni e fam bilbilse kia ulo siti a, ma e pete sangfuunfuun ire tongge nano tingna Samaria. I e bom kep bakir lo ini i e sam ta neng e kaltu bakir ming.
10 Tongge lamlam ma tongge fofoes ri nano ri ongne tikin singe Saimon. Ri peteng ini kaltu gii e ta rawas ke deo, gii ri ka parfat lo, ini Singmat na Rawas.
11 Ri mimi lala nami, anwarow ting famu i e sau pete sangfuunfuun iri ine fam bilbilse kia.
12 Sakle biing ri ongni e Filip e sesngeni e konona sunwar lo kepmale ke Deo ma lo asow e Yesus Kristus, antamat ma gelefin, ri nano ri titinge ma ri ka kepe e amfagu tarawen.
13 Ma Saimon tibou ming e titinge ma ka kepe e amfagu tarawen, ma ka la nami e Filip ulo fan male e fes lala ulo. I e la kuufsak le e pari e singmat na fan tintof ma fan mok na tibou fuut.
14 Biing fan apostel ri melmel una Jerusalem, ri ong ini fan Samaria ri kepe sunwar ke Deo, ri ka tuleni e Pita ma Jon usi ri.
15 Biing un apostel ru la fespuek, ru ka nining usi ri ini Deo eu tow e Tangwa Riis tifre fan Samaria,
16 anwarow Tangwa Riis e tifik puek ulo tikas lo ri. Ri su kepe e amfagu tarawen lo asow e Taufi Yesus.
17 Wimi Pita ma Jon ru ka tow e limlimru uyat ulo ri, ma ri ka kepe Tangwa Riis.
18 Biing Saimon e pari ini un apostel ru tow e limlimru uyat ulo iri, ma ri ka kepe Tangwa Riis, i ka kepe mani ka tow tifru,
19 ma ka war, “Kamun tow e raw a tif yau ming, usi ini seri nano na tongge a, ya ku tow e limang iyat ilo ri, riu kepe Tangwa Riis.”
20 Safle Pita e koso aregii singi, “E fasi ini mani kiam tiim tura o eu tam sekit i kamu, anwarow o sang ini o fasi una feli e finafen ke Deo ine mani.
21 E tek ti su kiam, tam ti galu kiam ilo bala mus gii, anwarow balam e tibi riis na mata e Deo.
22 Ma gii on sangikis ine sinang saksak kiam, ma o ku nining singe Taufi. Antalu le ku tengis o ma ku sangintafngi e sangsang saksak e mel ailo balam.
23 Le ya pari ini o fuunuf ine fan sinang na mer, ma fan sinang saksak e bingfamti o.”
24 Ma Saimon ka koso aregii, “Kamun nining singe Taufi usi yau, usi ini mara mok gii kamu kabuk peteng ini, eu tibi fuut lo yau.”
25 Wimi un apostel ru ka sesngeni e sunwar ke Taufi ma ru ka peteng suupuek ine fan mok Taufi e gow lo ru. Pita ma Jon ru ka la mil una Jerusalem ma lo fines ke ru, ru sesesngeni lala e konona sunwar ulo fan male fuunfuun ina Samaria.
Filip ma kaltu tingna Itiopia.
26 Nenge anggelo ke Taufi e peteng tife Filip aregii, “On matet o ku la ilo galu isuu. O ku la ilo sal gii ka pu tingna Jerusalem wina Gasa.” (E ta sal ilo male mas.)
27 I ka la ma ka la tongeni e neng e kaltu tingna Itiopia. Kaltu gii ri pua ma e ta efefe lo felun mani ke kwin asow gii Kandasi tingna Itiopia, e sam la una Jerusalem kala nining,
28 ma lo biing e la mil e kiis ulo karis kia, ma ulo sal e weswese lala e buk ke profet Aisaiya.
29 Ma Tangwa Riis ka peteng tife Filip aregii, “La o ku la fesfes fatatu lala e karis leii.”
30 Iya Filip ka filau fatat ma ka ongni e kaltu a e weswese e buk ke profet Aisaiya. Ma Filip ka gatmo, “Areini, o ten lo sunwar a o ka weswese, tam e tam?”
31 Ma i ka war, “Are le yau ten ma ka tek tikas una fatiti yau ini?” Ma i ka gatmo e Filip ini eu fen kanek ku la kiis tura.
32 Su lo buk i e wese e peteng aregii:
“Ri tatfeni are sipsip una la pakti.
Ma e tek borong sok lo are boron sipsip ri bala keti e ololow.
Iya i ka ti ipki e ngusu.
33 Ri par pu ini ma ri ka tibi anganggon kausi singi.
E tek tikas eu fasi una tet ire fesa wimi,
le ninliu kia ri sam tii ini tingga lo nal.”
34 Efefe tinglo felun mani ka koso singe Filip ma ka war, “Peteng tif yau, se tikin legii profet e warwar lo? E warwar lo i tibom, tam lo tikas kuriik?”
35 Kala Filip ka tofnge sekit tinglo borong kepti a lo sunwar ke Deo, ma ka fabenge ine konona sunwar lo Yesus tifi.
36 Ma lo fines keru ulo sal, ru la puek ulo fow e dan, ma kaltu a ka war, “Par, dan gii! Sese mok e kale yau una kepe e amfagu tarawen?”
37 Ma Filip ka peteng tifi, “Le o ku titinge tikin ine balam, o fasi.” Ma kaltu a ka koso singi, “Ya titinge ini Yesus Kristus e ta Sikow e Deo.”
38 I ka tau singe daraiwa lo karis una manau. Ma ru nano ru ka tiin pu wilo bala dan, ma Filip ka gu tarawen ini.
39 Biing ru kanek mil tinglo bala dan, saupe tikin Tangow e Taufi ka kepe Filip ka la ma kaltu a e am tibi pari mil. Safle kaltu a e tofngeni mil e fines kia tura fefeal.
40 Filip e kuufsak ini i e sam la ta una Asotus. Ma lo fines kia tingna Asotus wina Sisaria, i e sesngeni lala e konona sunwar ulo fan mara taon.