8
Kanda mbɔɔl məmpəg
(Mat 13.1-9; Mak 4.1-9)
1 Mpʉ́sə isâ ínɨ, í á zə bə nə́, Yésus nyə á ŋgə kyey míŋgwə́la nə mə́ndʉ́d ŋgə jɨ́ɨ́gʉli buud, a ŋgə́ cúndə Jɔ̧jɔ̧ Kɛ́ɛl á Faan mə́ Zɛmbî. *Buud ɔ lwámá bɛ́ wûm nə óbá bwə́ á ŋgə lʉ́gal nyə,
2 nə bɔ́ɔ́l búdá nyə á yîl məjamb wá, nə bɔ́ɔ́l nyə á lwag wá. Í á bə, nə Maríya bwə́ á dʉ jɔ̂w nə́ Mədalína mə́jamb zaŋgbá mə́ á wú yɛ́,
3 nə Yuána mudá mə Kúsa nyə́ á dʉ vyee jús ísâ í Herod dɨ́ yɛ́, nə Sʉsána, nə bɔ́ɔ́l búdá. Budá bɔɔŋg bwə́ á dʉ ŋgə kwíínd Yésus bə́nɔ̂ŋ buud ɔ lwámá bɛ́ nə məbii máŋ.
4 Buud bwə́ á ka zə sɛɛŋgya ŋkí jág bulya, bwə́ ŋgə́ wú míŋgwə́la myɛ̂sh, ŋgə zə nyə́dɨ́. A mú zə lás nə bwo kandad nə́:
5 «Ŋgwɔ́l mbɔɔl məmpəg nyə á zə kə myɛɛg mpəg. Ja á mə́ ŋgə myɛɛg yí, nyúl mpúmə́ í mə́ shugʉla zhɨ́ɨ́ nə zhɨɨ́. Buud bwə́ mú nyaal nywo nə məkuú, inunú í zə ntâg shîn lúu.
6 Nyúl kə shugʉla kwóógʉ́d, í mú kɔ̧́ nə́ ndɛɛ́ í mú shwáás nəcé kú nə məbwaas.
7 Nyúl mú shugʉla íbiin-bíinʉd. Bə́nɔ̂ŋ ibiin-bíin bwə́ mú kɔ̧́ nə́ ndɛɛ́ ibiin-bíin í mú káda nywo.
8 Njɨɨ́, nyúlʉ́gá mú kə shugʉla jɔ̧jɔ̧ shíd, í mú kɔ̧́, í wúmə, bumə́ ŋgwúd wúmə íbumə́ təd.» A mú cɨ nə bwo nə́: «Muud jɨ́ nə məlwə̂ mə́ gwág yɛ́, a gwág.»
Fɛ́ɛ́l-fɛ́ɛ́lí á kanda mbɔɔl məmpəg
(Mat 13.10-23; Mak 4.10-20)
9 *Ompwíín bɛ́ bwə́ mú jí nyə nda kanda wɔɔŋg í kə́ nə́.
10 A mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Zɛmbî nyə a mə́ sá nə́ bɨ báá mpúg mindímba myâ Faan dɛ́; njɨ a sá nə́ bɔ́ɔ́l bâŋ bwə́ ŋgə́g gwág njɨ mikaanə́; bwə́ bə́g,
bwə́ tɛɛm kənd mísh, bwə́ kú dʉ́g;
bwə́ tɛɛm gwágʉlə, bwə́ kú wámbʉlə.
11 «Kanda nɨ í kə́ ntʉ́ga: Mpəg wə́ Milə́sʉ́ mí Zɛmbî.
12 Buud bʉ́sə́ ka bə tâŋ nda zhɨɨ́ nə zhɨɨ́ wá, jísə bɔɔŋg bwə́ dʉ́ gwág, njɨ Njwû məjamb mú zə, zə yîl bwo Milə́sʉ́ mí Zɛmbî lámʉ́d, nə́ bwə́ á bá *búgʉla nə́ ndɛɛ́ bwə́ *bə nə cʉg.
13 Bɔɔŋg bʉ́sə́ tâŋ nda kwóógʉ́d gwɔ́w wá, nyísə bɔɔŋg bʉ́sə́ nə́, ja bwə́ gwág Milə́sʉ́ mí Zɛmbî, bwə́ lə́g myə nə məshusʉg; njɨ bwə́ kú nə mikɔ̧ɔ̧lə́ bwə́dɨ́ cʉgʉd, bwə́ dʉ búgʉla njɨ kʉ́kʉ́l baan. Bwə́ ká bwəma nə məkʉgʉlʉ, bwə́ julə mə́nyúul.
14 Mpəg í á shugʉla ibiin-bíin dɨ́ yí, jísə buud bʉ́sə́ nə́, bwə́ ká shîn gwág Mílə́sʉ́ mí Zɛmbî, bwə́ kə, yágʉ́wó nə tɔɔm nə məlugə mə́ cʉg i mú káda bwo, bwə́ nda wúmə mpúmə́ nə́ ndɛɛ́ í tɨ̂.
15 Mpəg í á shugʉla shí átʉtagʉ́ dɨ́ yí, nyísə buud báá bʉ́sə́ nə́, bwə́ gwág Mílə́sʉ́ mí Zɛmbî nə jɔ̧ mílâm myâ tʉ́təlî, bwə́ bii myə, bwə́ mú wúmə mpúmə́ nəcé bə́lə nə zɛ́ny.
Kaanə́ lámba
(Mak 4.21-25)
16 «Muud cugɛ́ nə ŋkul sá nə́, a jida lámba kə kúd mpwo dɨ̂, ŋkí nə́ a kə tə̂l dwo shí gwoŋʉ́. Bwə́ dʉ yida tə̂l lámba cé lámba dɨ́ nə́ buud bwə́ nyíi njɔ́w wá bwə́ dʉ́gʉ́g məŋkɛnya.
17 Kú nə sâ á *ndímba í bá bwên kú bʉ́gʉli, ŋkí sâ á shwoó í bwên kú mpûy, kú wɔ́ɔ́s mə́ŋkɛnyad.
18 Bɨ ɔ́ ka dʉ bɛy nə mbií bɨ́ mə́ dʉ gwágʉlə isâ yí. Mpugá nə́ muud jɨ́ nə baalɛ́ fʉg yɛ́, Zɛmbî mə bá kwádʉlə nyə nywo. Njɨ nyɔɔŋg cúgɛ́ nə́mə́ fwo bə nə ndɨ́ yɛ́, Zɛmbî mə bá mɛɛl yîl nyə bʉ́baalɛ̂ á ŋgə́ *búgʉla nə́ a jɨ nə ndɨ́ yí.»
19 Nyɔɔŋgʉ́ mə Yésus bə́nɔ̂ŋ omínyɔŋʉ̂ bɛ́ bwə́ músə jê nə́ bwə́ zə́ nyə́dɨ́. Njɨ, bwə́ a shígɛ́ bə nə ŋkul mə shísh nyə kúnə́-kúnə nəcé buud bulʉ́lə bulya.
20 Bwə́ mú ka jaaw Yésus nə́: «Nyɔɔŋgʉ́ woó bə́nɔ̂ŋ omínyɔŋʉ̂ bwô bʉ́sə na tɔ́ɔ́n, bwə́ ŋgə jɨɨ dʉ́g wo.»
21 A mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Nyɔɔŋgʉ́ waamə́ nə omínyɔŋʉ̂ báamə́ wə́ buud bwə́ ŋgə́ gwág Milə́sʉ́ mí Zɛmbî bwə́ ŋgə́ sá nda mí ŋgə́ cɨ nə́.»
Yésus mə́ cweel ŋkwɔ̧̂
(Mat 8.18, 23-27; Mak 4.35-41)
22 Í á bə dúlʉ́gá jwɔ́wʉ́d nə́, Yésus mə́ kəwa byɔ́ɔ́lʉ́d bə́nɔ̂ŋ ompwíín bɛ́, a mú cɨ nə bwo nə́: «Sə́ lɨ́ɨ́nágá mâŋ mə́ga kə faŋwíny.» Bwə́ músə wú bwúŋʉ́d kə bwag.
23 Yésus mú kə gwə́d ompwíín bɛ́ bwə́ ŋgə́ júgə. Məma ŋkwɔ̧̂ músə zə kuŋg mâŋ, məjúwó mə́ mú lwándʉla byɔ́ɔ́lʉ́d, í mú bə bwo ŋkí wagʉwo.
24 Ompwíín bwə́ mú kə juumʉshi nyə nə́: «Mása, Mása, sə́ wál zə yə.»
A músə juum, a ŋkáánd nə ŋkwɔ̧̂, ŋkáánd nə ikwɔ̧́ í mə́júwó, byɛ̂sh í mú cwaalʉwo, mâŋ mə́ mú bə nə́ shɛɛ.
25 A mú cɨ nə bwo nə́: «Búgə́ jɨ́n jɨ́ ŋgow?» Iŋkuŋkúúnd í mú bii bwo, bwə́ ŋgə́ bul bɨ̂. Bwə́ mú ŋgə nyímbʉla bwə́mɛ́ nə bwə́mɛ́ nə́: «Nyáyɛ́ múúd ɛ́ga nyɛ! A ká nə́mə́ lás, tɔɔ ŋkwɔ̧̂, tɔɔ məjúwó í bə́lɛ́ sá nyə məgwág ɨɨ́?»
Yésus mə yîl njumbʉ́lu məjamb
(Mat 8.28-34; Mak 5.1-20)
26 Bwə́ mú kə səl byɔ́ɔ́l shí á Ogerazeniyɛ̧̂, nə́ bɛɛndyá nə Galilê.
27 Yésus ŋgə́ nə́mə́ wú byɔ́ɔ́lʉ́d tɔ̂w shí, ŋgwɔ́l múúd a ŋgwə́la mú zə bwəma nə nyə. Muud wɔɔŋgʉ̂ nyə á bə nə məjamb. Bweyʉ́lə nyə á bwey dʉ ji shushwáás, kú ji mínjɔ́w, dʉ ji njɨ mə́shwoŋ dɨ̂.
28 Dʉ́gʉ́lə múúd ɛ́nɛ nyə á dʉ́g Yésus yí, nyə a bwú ŋkwiimbyê a mú zə bʉ́la nyə shí məkuú. A músə kɨ̂m nə́: «Yé Yésus *Mwân mə́ Zɛmbî á gwɔ́w-gwɔ̂w, shwə̂ bâŋ nə inɛy? Mə́ jəgʉla nə wo, kú bɛɛg tə̂l mə cwúndʉd.»
29 Nəcé Yésus nyə a lás nə bɔ́w-bɔ̂w shíshim mpə̂l dɨ́ nə́ í wúg muud wɔɔŋg nyúúlʉ́d. Í á dʉ bád nyə ija ija, bwə́ dʉ́gə́ wɔ́ɔlə nyə nə mikwoolú mí íŋkwánz, dʉ wá nyə mimbwagə́ məkuúd shú nə́ bwə́ baagʉlə nyə. Njɨ nyə á dʉ tɨ́ isâ ínɨ byɛ̂sh, jamb í mú dʉ kə nə nyə íkʉ́l í á dʉ bə kú nə buud yí.
30 Yésus mú jí nyə nə́: «Jínə́ dwô wə́ zə́?» Nyə nə́: «Jínə́ dâm wə́ Kínda,» nəcé ncúlyá məjamb mə́ á bə nyə nyúúlʉ́d.
31 Məjamb mə́ mú tɛ́ɛ́g Yésus məbwə̂ nə́ a kú cɨ nə bwo mpə̂l dɨ́ nə́ bwə́ kə́g bɨ́ ncíməd.
32 Na, məma sɔɔnz óŋkuú í á bə í ŋgə́ də cínɔŋg mbʉ́ŋʉ́d. Məjamb mə́ mú tɛ́ɛ́g Yésus məbwə̂ nə́ a mágʉləg nə́ mə́ kə́g nyíi óŋkuúd. A mú magʉlə.
33 Məjamb mə́ músə wú múúd ɛ́nɛ dɨ́, kə nyíi óŋkuúd. Dɔ̧ lʉ́ óŋkuú dɔɔŋg dɛ̂sh mú dad wú mbʉ́ŋʉ́d kə juwa mâŋ nə́ ndɛɛ́ fudə.
34 Buud bwə́ á ŋgə baagʉlə oŋkuú wá, dʉ́gʉ́lə bwə́ mə́ dʉ́g sâ í ámə cɔ̧́ yí, bwə́ mú wɛɛnzh kə ŋgə jaaw buud ŋgwə́la nə mílɔɔm milɔɔm.
35 Buud bwə́ mú wú kwáádə́ zə, zə́lə dʉ́g sâ í ámə cɔ̧́ yí. Bwə́ mú zə kwey múúd mə́jamb mə́ á wú ɛ́nɛ a njúl nə mikáándə́ nə fwámɛ́ fʉ́g, a njúl Yésus shí məkuú. Bwə́ mú gwág íŋkuŋkúúnd.
36 Buud bwə́ á dʉ́g sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ í á sɨ̂y wá bwə́ mú jaaw bwo nda njumbʉ́lu wɔɔŋg í á *dʉ́g cʉg nə́.
37 Nə́ ndɛɛ́, zhwog buud bɛ̂sh wâ shí Ogerazeniyɛ̧̂ bwə́ mú zə, zə cɨ nə Yésus nə́ a kyéyʉg wú bwə́dɨ́ shíd, nəcé í á bə fwámɛ́ íŋkuŋkúúnd í mə́ bií bwo. Yésus mú nyiŋgə kəwa byɔ́ɔ́lʉ́d, nyiŋgə nə mpʉ́sə.
38 Muud nyə á bə nə məjamb yɛ́, mú tɛ́ɛ́g nyə məbwə̂ nə́ a ŋwág nyə nyə́dɨ́ gwooŋgʉd. Yésus mú yidá nyiŋg nyə nə́:
39 «Nyíŋgə́g kə wódɨ́ njɔ́w kə jaaw sâ jɛ̂sh Zɛmbî mə́ sá wo yí.» A músə kyey, lɨ́ɨ́na ŋgwə́la wɛ̂sh a ŋgə́ jaaw sâ jɛ̂sh Yésus mə́ sá nyə yí.
Yésus mə́ gwûmʉshi shilə mə Zharus
(Mat 9.18-26; Mak 5.21-43)
40 Nyiŋgə́lə Yésus nyə á nyiŋgə yí, buud bwə́ á shwas nyə áncuncuma, nəcé í á bə bwə́ ŋgə́ bwánd nyə.
41 Ká dʉ́g nə́, ŋgwɔ́l múúd nə jínə́ nə́ Zharus, a njúl njwû á *mpáánzə́ minjɨ́ɨ́gʉ́lá, mə́ zə nə́ ndɛɛ́ zə kúd mə́bwóŋ shí, tɛ́ɛ́g Yésus məbwə̂ nə́ a kə́g nyíi nyə́dɨ́ njɔ́w.
42 Muud wɔɔŋgʉ́ nyə á bə nə sʉ́sásʉ́ ŋgwúd nə ŋgwûd í njúl nə mimbû wûm nə mímbá. Sʉ́sásʉ́ jɔɔŋgʉ̂ í á ŋgə júgʉla.
Ja Yésus mə́ tɨ́ njɔɔnd kə́lə wu yí, buud bwə́ mú zə ŋgə shúsə nyə ikɔ́ɔ́mb byɛ̂sh.
43 Ŋgwɔ́l múdá nyə á bə cínɔŋg məcií mə́ á dʉ wú nyə nyúúlʉ́d tɛ́ mímbú wûm nə mímbá. Mudá wɔɔŋgʉ̂ nyə á kɛɛnzh məbii mɛ́ mɛ̂sh mínjɔ́w mí mə́byaŋ dɨ́ njɨ a kú yâl.
44 Nyə á ka shísh wə́ Yésus ŋgɛɛ mpʉ́sə kwoŋ, a mú kúnya nə nyə lwə́ lʉ́ káándə́, məcií tɔ̂w ntâg nyə.
45 Nə́ ndɛɛ́ Yésus mú cɨ nə́: «Zə́ mə́ kúnya nə mə ɛ́nɛ?» Buud bɛ̂sh bwə́ mú ŋgə kɨ́ɨ́lya nə́ ndɛɛ́ Pyɛ̂r mú cɨ nə́: «Mása, buud bwə́ ŋgə bɛ̧ wo áncuncuma bwə́ ŋgə́ shúsə wo.»
46 Yésus mú cɨ nə́: «Ŋgwɔ́l múúd mə́ kúnya nə mə. Mə mə́ gwádʉga nyúl mpífə́ mə́ wú mə nyúúlʉ́d.»
47 Mudá ɛ́nɛ mú mpu nə́ a cugɛ́ ná shwoód. A mú zə a ŋgə́ lilya, zə wusə nyúúl shí Yésus dɨ́ mpwóómbʉ́d, zə jaaw búúd bɛ̂sh sâ í ámə sá nə́ a kúnyág nə Yésus yí, a jaaw nə́mə́ nda nyə ámə yâl cé nə cé nə́.
48 Yésus mú cɨ nə nyə nə́: «Shilə wâm, wo mə́ *dʉ́g cʉg nəcé búgə́ gwô. Kaág nə́ shɛɛ.»
49 A ŋgə́ ná lás ntʉ́nɨ, muud mú wɔ́ɔ́s wúlə wə́ njwû á mpáánzə́ minjɨ́ɨ́gʉ́lá, zə jaaw nyə nə́: «Sʉ́sás gwô mə́ yə, kú ná bɛɛg ntágʉlə Yɨ́ɨ́gʉli.»
50 Yésus mú gwág, a mú cɨ nə Zharus nə́: «Kú bɛɛg fúndə, bə́g njɨ nə búgə́, nyə é cʉgə.»
51 Ja Yésus mə́ kə wɔ́ɔ́s njɔ́w yí, a mú ban nə́ ŋgwɔ́l múúd shús kú nyíi, njɨ Pyɛ̂r nə Yuánɛs nə Zhâk nə sɔ́ɔ́ŋgʉ́ mwân nə nyɔɔŋgʉ́ mwân.
52 Bɛ̂sh bwə́ á ŋgə jɨɨ sʉ́sásʉ́ jɔɔŋgʉ́, ŋgə tədʉwa. Yésus mú cɨ nə́: «Kúgá ŋgə jɨɨ, nyə afwóyɛ́ yə, a ŋgə yida jâ.»
53 Nda bâŋ bwə́ á mpu nə́ sʉ́sásʉ́ mə́ yə nə́, bwə́ á yida ŋgə cágʉlə Yésus.
54 Yésus nywáá mú bii sʉ́sásʉ́ mbwə́d, a mú cɨ gwɔ́w-gwɔ̂w nə́: «Mwân, wɔɔlʉ́g!»
55 *Jîm mə mwân mú nyiŋgə zə nyə nyúúlʉ́d, a mú wɔɔl cé nə cé. Yésus mú cɨ nə́ bwə́ yə́g nyə sâ mə́ də̂.
56 Obyɔ̂l ɔ mwân bwə́ mú bul káam. Yésus mú báásʉlə bwo nə́ ci bwə́ kú jaaw múúd sâ í ámə cɔ̧́ yí.