19
Pool kaꞌta teeraa Efees
1 Wiima lak Apoloos yaa ga Korenti, Pool koorohha gohcaa kúlkaa na jaŋjaŋcaaɗa, lëehíꞌta ya hayya teeraa Efees. Ya hotta ɓimbok-kerceen daama, meekissaɓa an:
2 - Ga wii ɗú gëm ga Yéesuɗa, ɗú laaseera ga Helii yiselaꞌíꞌyiine? Ɓa taassari an:
- Ɗí mossii kikeloh woꞌu an Helii yiselaꞌíꞌyii yii ga.
3 Pool meekissaɓa an:
- Kon ɗú laas ga bëtísii wiida? Ɓa taassari an:
- Ɗí laas ga bëtísaa Saŋ-Bëtís tumeeɗa.
4 Pool woꞌꞌaɓa an:
- Ee; Saŋ bëtísiꞌee ɓuwaa tookee kisúpít kipeskaagaɓaɗa, ee ya woꞌee ɓu-Isarayeel kigëm ga ɓaa ƴah kihay ga fenoociɗa. Ɓaama nak Yéesu yërí.
5 Ga waa ɓa keloh woꞌeenaamaɗa, ɓa bëtísiꞌukka ga teekii Yéesu, Haꞌmudii.
6 Pool tíkkaɓa yah ga haf ee Helii yiselaꞌíꞌyii dalla kiyoosuk ga ɗookɓa. Ɓa ɓaa woꞌ ga lak ciyewin caa bokkii, ɓa ɓaa jangat woꞌeencaa meyoh ga Kooh.
7 Ɓuwaa enee daamaɗa jomeera kileꞌ ɓoꞌ ɓidaaŋkaah na ɓanak.
8 Waa ennda ɗa, Pool kaꞌta jaangu-yaawúuraa, ee daama iñaa leꞌ ñiin kaahay ya yaa jangat na fít wiyëgísíꞌ, ya woꞌee loo Nguurii Kooh, ya yaa heel kigëmlukoh ɓuwaa súkúrukeeriɗa.
9 Wayee laakka gaɓa ɓaa yëgís ga haf, ɓa saŋnga kigëm, ɓaa ñaawal Waasii Haꞌmudii ga fíkíi ɓuwaa ɓéeɓɓa. Waa ennda ɗa, Pool foñnjaɓa, ya ɓayya tëelíbéecaa Yéesu, ee besaa en ɓéeɓ, ya yaa jëgíꞌɓa ga ekoolaa ɓaa woꞌsi Tíranusɗa.
10 Pool jëgírohha da bi ennda tíkíis tanak ee fodaama ɓéeɓ ɓuwaa dëk gohaa Aasíiɗa, ennda yaawúuꞌcaa, ennda ɓuwaa enussii yaawúuꞌɗa kelohussa Woꞌeenii Haꞌmudii.
Kíntaancaa laakee ga teeraa Efeesɗa
11 Waa ennda ɗa, Kooh yaa tum kíntaan cidóoyíꞌ-waaꞌ ga Efees koorohha ga Pool.
12 Fodaama ɓuwaa ɓaa ɓeɓ gúree-píis wala úuf, caa mosin kileꞌ ga faanfaa Pool, ɓa ɓaa tíkca ga ɗúukoolíꞌcaa. Ee fodaama ɓuwaa ɓaa wak, raɓcaa ɓaa meyoh gaɓa.
13 Laakeera yaawúuꞌcaa enee kiwíil daa en ɓéeɓ kikaal raɓ ga ɓuwaa. Fodaama, ɓa jéemmba kikooroh teekaa Yéesu, ɓa kíimiꞌ ɓuwaa raɓ amɗa. Ɓa woꞌee raɓcaa an:
- Ga teekii Yéesu Pool yéegalohɗa, mi ebillúu kimeyoh ga ɓii!
14 Iñaama, ɓaa woꞌsi Sefaa ee bokee ga sarahohcaa yaawúuꞌcaa ɓiyaakɓaaɗa, towutaagari tiyitnatanaktaa daanseeraka kitum.
15 Wayee, ga waa ɓa tummbaka, rawaa taassaɓa an:
- Mi ínohin Yéesu mi ínohin ɓaa en Poolɗa, Wayee ɗú, ɗú ɓërí en ɓa?
16 Ɓaa rawaa abeeɗa dallaɓa kisooŋ, wëñnjaɓa dooli, gaañsohhaɓa, ɗaꞌsohha kúltícaagaɓa, ɓa meƴca kaanfaa, ɓa núppa.
17 Ɓu-teeraa Efees ɓéeɓɓa yéegussa iñaa laak yaama. Yaawúuꞌcaa na ɓuwaa enussii yaawúuꞌɗa, ɓéeɓɓa tíitussa, teekaa Yéesu, Haꞌmudii erussa céeꞌ wimëtíꞌ.
18 Ɓiyewin ga ɓuwaa gëmɗa hayussa, woꞌussa faŋ ga fíkíi ɓéeɓ iñcaa ɓa enukoheeɗa.
19 Ɓiyewin ga ɓuwaa daanee kiluhusɗa, haydohussa këyítcaa ɓa luhusoheeɗa, ɓa nëgírohhaca jal wíinoo, ɓa tëkíꞌtaca ga fíkíi ɓéeɓ. Cadamfaa këyítcaama karin ga júnnicaa leehoo.
20 Fodaama, ga doolaa Haꞌmudii, woꞌeenaa Kooh waa wëñ kisíw ee doolaagawa waa wëñ kihotuk.
Coow kolukka ga Efees
21 Ga waa iñcaama paafɗa, Pool ammba ga helci kikaꞌ Yéerúsaleem, ya kooroh gohaa Maseduwaan na waa Akay. Ya woꞌee ga helci an binaa mi leꞌ daamanaa, mi jomin kikaꞌ Room ɓan.
22 Ya wossa ɓanak ga ɓuwaa ya taabi naɓaɗa. Ɓuwaa ensee Tímotée na Erasti. Ya ga kihafci nak, ya tessa ga gohaa Aasíi bi sammba kimaañ.
23 Jamaanaama, coow wiyaak kolukka ga Efees ndaga Waasii Haꞌmudii yéegalohu daamaɗa.
24 Laakee tíwoh hëelísaa teeku Dímitiriyus, ya tíwee tunataal-hëelístaa mandarga kaanfaa ɓa jaamukohi Artémísɗa. Tunataaltaama nak, haydohɗeerari, ya na ɓuwaa lëgëy gariɗa hëelís wiyewin.
25 Laakka bes, ya hídírohha ɓuwaa lëgëyi gariɗa na ɓoꞌ ɓiliis ɓaa tumi lëgëy kitíɓ nataal fodaa gaɓaɗa, ya woꞌꞌaɓa an:
- Ɓiƴaay, ɗú ínohin an iñii ɗú laak ga alalɗa meyoh ga lëgëyiiruu wii.
26 Diimaɗa nak, ɗú hotin ee ɗú kelohin iñcii Pool en na kitumɗa. Ya woꞌ an koohcaa ɓoꞌ hëwíꞌ na yahci enndii Kooh kayoh-kayoh. Ya nookin ɓoꞌ ɓiyewin ga kigëm iñaama, ee ya eemmbii naka dii ga Efees, wayee gohaa Aasíi ɓéeɓ gomin ga.
27 Iñaama eemanndii ga kiɓúuk kitíɓ-nataalkiiruu rek, wayee mín kikaꞌ bi ga kiɓúuk teekii kaanfii Artémís, koohyii yiɓetiyii yiyaakyii. Ee koohyii yiima Aasíi ɓéeɓ na tóoh ëldúna jaamukiri. Kon nak teekiigari jomoo ɗa kiƴím.
28 Daa ɓuwaa kelohee woꞌeencaama, ɓa líiffa na tam-keeñ, ɓa ɓaa fiip an:
- Artémísyii ɓu-Efees yakin!
29 Díkaantaama ɓéeɓ dëkaa hícísukohha. Ɓa ammba Gayus na Arístarka ɓaa dëk Maseduwaan ee taamsee na Poolɗa, ɓa ɓaa ƴah naɓa paanaa ɓu-teeraa.
30 Pool nak waaꞌta kimeƴ ga ɓuwaa, wayee ɓuwaa gëm ga Yéesuɗa íisussiiri ya kaꞌ.
31 Bi ga sah ɓiɓoꞌ ga fiiliimuncaagari kuliyuk ga nguuraa ga gohaa Aasíiɗa, wosohussa gari kiwoꞌꞌi ya watuk kitoŋ kotci ga paanaa ɓu-teeraa.
32 Ga wahtaama, ɓuwaa hídírukohee daamaɗa hícísukohussa, coowaa ennda cúr ga ɗuuƴɓa. Ɓii fiipi aneenaa, ɓii fiipi an. Ɓiyewin gaɓa sah ínohséeríi iñaa tah ɓuwaa hídírukoh daamaɗa.
33 Ëlíksaan nak, yërí yaawúuꞌcaa kuliyukɗee ga fíkíiɓa ga hídohaama. Ɓiɓoꞌ ga ɓuwaa hídírukohee daamaɗa ɓéestírussari iñaa laakɗa. Ya ɓëwíꞌta yah kiwaaꞌ kilayohiꞌ ɓuwaama ga fíkíi mbooloomaa.
34 Wayee daa ɓa ínohee an ya iñaa yaawúuꞌ, ɓa taammba ɓéeɓɓa ɓa aawissa kifiip. Ɓa fiipin iñaa leꞌ wahtu kanak an:
- Artémísyii ɓu-Efees yakin!
35 Ɓaa dëkaa tíku ga yahciɗa yërí mëeñjoh kimín kiƴím ɓuwaa doo ɓa han kiɗekoh. Ya woꞌꞌaɓa an:
- Ɗú ɓu-Efees, ɓii yiida ínohoo an kaanfii Artémís yiyaakyii en ga teeriigaruu ee nataaliigari keenoh asamaanɗa en ɓan ga teeriigaruu?
36 Ɗú ínohin an ken nookohhii iñaama. Kon enat tek, ee kaa gaawtukat bi ɗú tum iñaa bokkii ga.
37 Ɓuwii ɓii ɗú haydohinɓa dii ee moona ɓa ɓeɓpii dara ga kaanfii Artémís, ee ɓa ɓassiiri.
38 En Dímitiriyus na ɓuwii taam nariɗa, ɓa laakoh na ɓoꞌaa, ɓa karat waas: Laakin bescaa tanu kiꞌatti, na ɓuwaa attiꞌi iñcaama.
39 En laak enaama ciliis caa ɗú waaꞌ kipaƴɗunaa, bes kiꞌattiꞌ leꞌaa, ca malaku.
40 Ɗu watukkiinaa, ɗu hay kitíku ɓuwaa hícísohi mbooloo ndaga iñii laak watiɗa, ee ɗu mínanndii dara kiwoꞌ ga iñaa tah coowii wii.
Ga waa ya lëehíꞌta kiwoꞌ fodaama, ya wesohha ɓuwaa.