20
Pool kaꞌta Maseduwaan na Geres
1 Ga waa coowaa enee ga Efees seemɗa, Pool hídírohha ɓuwaa gëm ga Yéesuɗa, ya ɓaattaɓa kidaas ga ngëmaa, lëehíꞌta ya taŋkohha naɓa, yaa ƴah Maseduwaan.
2 Ya taammba gohaama, ya daassa ɓuwaa gëm ga Yéesuɗa ga ngëmaa.
3 Ya kolkohha daama, ya kaꞌta kúlkaa Geres, ya tummba daama ñiin kaahay. Ga waa ya ɓewuk kikaꞌ kúlkaa Síríiɗa, ya kelohha an yaawúuꞌcaa pokohuunun nof kiꞌappi, ya nammba ɓoyuk hen, ya koorohha Maseduwaan.
4 Ɓuwaa taabee nariɗa ensee Sopateeꞌ, kowukaa Pírus ee ya meyohee Beree, Arístarka na Sokondus ɓaa meyoh Tesaloníkɗa, Gayus yaa meyoh Derbeɗa, Tímotée, Tísík na Torofím ɓaa meyohee gohaa Aasíiɗa.
5 Ɓa ɗëwírukka, ɓa sekneeraríi ga teeraa Torowaas.
6 Ɗí nak, ga waa hewaa mbúurúcaa tumoo lëwíiꞌ paafɗa, ɗí aasohneera gaal-giiƴ teeraa Filiip, ɗí foolla ga giiƴ bes ciyëtúus, ɗí laakneeraɓa teeraa Torowaas. Ɗí tummba daama bes ciyitnakanak.
Pool mílísiꞌta Etíkus ga teeraa Torowaas
7 Ga noh-soosaa gaawaa, ɗí hídírukohha kiñam cuuníinfaa Haꞌmudii. Pool nak jomee kikolukoh daama ga kooh-wíisfaa. Ya aawwa kijëgíꞌ ɓuwaa gëm ga Yéesuɗa, ya ammba kiwoꞌ na ɓuwaa bi ga leeloo wek.
8 Ɗí hídírukohee ga túuyaa hanoh ɗook ga taahaaɗa, ɗí taalla lampu ciyewin.
9 Laakka oomaa-ƴaalaa teeku Etíkus ee ya yugee ga kímícaa falanteeraa. Ya kaꞌta hëndëŋ na pëní, wiima lak Pool yii lís kiwoꞌ. Ga ɗuuƴ pënífaa, ya dalla rëc, ɗëegískoh ɗook taahaa wukaahaywaa ɓa eneeɗa, ya keennda kakay. Ya ɓëwíru hen, lak kaanin.
10 Pool yoosukka, híilla gari, ɓeɓpari, woꞌꞌa an:
- Kaa jaahliꞌat, ya yii pes!
11 Waa ennda ɗa Pool lapissa, ya warohha mbúuraa, ñammba. Lëehíꞌta, ya aawissa kijangat bi ga daa Kooh wíisɗa, ya taŋkohha naɓa, yaa ƴah.
12 Oomaa-ƴaalaa nak ɓedussa kaanɓa lak wíisohin weceŋ ee helcaa ɓuwaa dalla gari lool.
Pool kolkohha Torowaas kaꞌta Mílée
13 Ɗí nak, ɗí aassa gaal-giiƴ, ɗí ɗëwírukka Pool teeraa Asos, ya woꞌee an ɗí kihídohan nari daama, ɗí ɓaydohhi ndaga ya waaree kitíin hen bi daama.
14 Ga waa ya laakkíi teeraa Asosɗa, ɗí aassa gaal-giiƴ daama, ɗí ɓaa ƴah bi ɗí leꞌꞌa teeraa Mítíleen.
15 Ɗí ɓaa ƴahis bi ɗí laŋnga na Síyóo ga kooh-wíisfaa. Ga besaa tík gaɗa, ɗí leꞌꞌa Samoos, ee besaa tíkis gaɗa, ɗí leꞌꞌa teeraa Mílée.
16 Pool abee an ya ƴah kiroombuk Efees hen, ya tuukoo da, en ɗanaa ya maañoo ga gohaa Aasíi ndaga ya gaawtukee kitum tóoh, en mínukaa, ya leꞌ Yéerúsaleem balaa besaa Pantakot.
Pool taŋkohha na ɓuwaa kuliyuk ga jaangaa ga Efeesɗa
17 Ga waa ɗí teeꞌ ga Míléeɗa, Pool wosohha kiɓayluk ɓuwaa kuliyuk ga jaangaa Yéesu ga Efeesɗa.
18 Ɓaama hayussari kitaas, ya woꞌꞌaɓa an:
- Ɗú ínohin dijófíꞌ daa mi madee narúu ga wii mi en narúu, aboh ga besaa mi ɗeɓ kitoŋ kottoo ga gohii Aasíiɗa.
19 Mi jaamukee Haꞌmudii hen taammba na kiyóoskíꞌ haffoo, taammba na kiꞌaam moon, mi daƴca ɓan coonu, caa yaawúuꞌcaa pokoheeroo nofɗa.
20 Mi ínohin an mi mossoorúu kiɗaak dara iñaa míninndúu kijeriñ. Mi yéegaleerúu woꞌeenii Kooh, mi jëgíꞌtarúu ga fíkíi ɓéeɓ na ga ɗuuƴ kaancii.
21 Mi mosoo kiꞌíis kiɓay yaawúuꞌcii na ɓéeɓ ɓuwii enussii yaawúuꞌɗa ɓa súpít kipesɓa, ɓa gëm ga Kooh, ɓa gëm ga Yéesu, Haꞌmudiigaruu.
22 Diimaɗa nak, mi yii ƴah Yéerúsaleem, Helii yiselaꞌíꞌyii yërí híiꞌtoo ga ee mi ínohoo iñaa sekkoo daɗa.
23 Wayee mi ínohin daal an teeraa mi aas tóoh Helii yiselaꞌíꞌyii yéegalloo an kasu na coonu caa sekkoo.
24 Mi nak, en kipeskiigoonaa mi ɓítukkii gaka ee mi tíkkiika iñaa yakin. Lebiriigoo tóoh, wërí en kileꞌ ga dii mi aawɗa, mi mëtíꞌ sasii Yéesu, Haꞌmudii nakkooɗa, ee wërí en kiyéegaloh Hewhewii winéwíꞌwii haydoh yërmaandii Kooh laak garuuɗa.
25 Diimaɗa nak, mi ínohin an ɗú ƴahissiiroo kihotis. Mi koorin garúu ɓéeɓpúu, mi yaa jangattúu loo Nguurii Kooh.
26 Kërí tah mi woꞌꞌúuka wati: ɓaa fu saŋkuꞌaa, ínohaa an fu yërí tík haffuka.
27 En kiꞌenaa, mi yéegalinndúu ɓéeɓ iñaa Kooh sek garuuɗa.
28 Kon watukat haffúu dijófíꞌ, ɗú watuk ɓan yopii Helii yiselaꞌíꞌyii díŋkaanndúu kiníiꞌɗa. Fodii ɓiníiroh, toputuꞌat jaangii Kooh laakiꞌ hafci, koorohha ga kikaankaa Kowukaagariɗa.
29 Mi ínohin an mi kolukoh diinaa, hay kilaak ɓuwaa madu na gumuucaa yaawuunun, ɓa aas ga ɗuuƴcúu kitasaaroh yopii Kooh.
30 Hay kilaak ɓuwaa boku garúu ɓa koluk, ɓa aaw kijëgíroh saboh kesi, kiheel ɓuwaa taabukanɓa.
31 Kon watukat, ɗú níindísuk an tíkíis taahay tee, taa wekoo, nohoo mi ñari yaa en ɓéeɓ garúu bi kiꞌaam moon sah maasiroo ga.
32 Diimaɗa mi tíkinndúu ga yah Kooh, ya, na Woꞌeeniigari barkeellúu; yërí laak doolaa onannduu kiyëgís ga ngëmii ee ya onndúu kilam iñcii ya faaniꞌ ɓan ɓuwiigariɗa.
33 Mi mosoo kiɗíibuk kilaak hëelís, wúrúus wala kúltí ken.
34 Ɗú ga kihaffúu, ɗú ínohin an yahciigoo cërí onndoo kipaƴ sooliciigoo na cii ɓuwii taabi narooɗa.
35 Mi teewinndúu ga tóoh an ɗu jom kilëgëy fodaama kidímal ɓuwii laakooɗa. Ɗu níindísukat iñaa Yéesu, Haꞌmudii ga kihafci woꞌeeɗa an: «Keeñ wëñi kisoos ga kiꞌonoh loo kiteꞌ.»
36 Ga waa Pool woꞌꞌa fodaama bi ya lëehíꞌta, ya ƴíꞌꞌa naɓa ɓéeɓɓa, ya kíimmba Kooh.
37 Waa ennda ɗa, ɓéeɓɓa ɓaa koduk, ɓa gatawukkari, ɓaa fuunndi.
38 Iñaa tahee keeñɓa kileehɗa wërí en daa Pool woꞌɓa an ɓa hotsanndiiriɗa. Lëehíꞌta, ɓa ɓedohha naríi bi ga gaal-giiyaa.